Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Seadus takistab politseinike tööd

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Pilt on illustreeriv. | FOTO: Toomas Huik / Postimees

Politseinike kinnitusel on uus liiklusseadus teinud kihutajate ja punase fooritule eirajate tabamise mitmel pool Eestis võimatuks. Kui varem võisid politseisõidukid patustajate tabamiseks parkida ohutussaartel ja kõnniteedel, siis mullu jõustunud liiklusseadus lubab seda vaid juhul, kui politseiautol töötavad vilkurid.




«Mitmetes liiklusohtlikes kohtades on liiklusjärelevalve tegemine tehtud tegelikult pea võimatuks,» nentis politseiameti liiklusjärelevalvetalituse vanemkomissar Raul Sihver.

«Töötavate vilkuritega seistes on kiiruseületajaid või keelava fooritulega ristmikest ülesõitjaid tabada pea võimatu,» tõdes ta. Sihver möönis, et mõnikord võivad töötavad vilkurid tekitada isegi lisaohtu, sest liiklejate tähelepanu on siis suunatud pigem politseisõidukile.

Põhja prefektuuri liiklusteenistuse vanema Sirle Pai hinnangul muudab selline keeld politseinike töö eriti keeruliseks talvistes oludes, kui teeääred on lumevallidega kaetud.

Ühe kohana, kus politsei on seadusetähe tõttu loobunud piirkiiruse ületajaid püüdmast, tõi Sihver näiteks Tallinna Laag­na kanali, kus sõidetakse lubatud 70-kilomeetrise tunnikiiruse asemel sageli 90 ja 100 km/h.

«Kui ta (politseiauto – toim) peaks nüüd kanalis vilkuritega seisma, siis on ilmselge, et see töö on tühja jooksnud,» tõdes Sihver. Tema sõnul jääb nüüd seadusandja südametunnistusele, kui sellisel liiklusmärkidega piiratud alal peaks keegi raskelt viga saama.

Sihveri kinnitusel on nad loobunud kiirust mõõtmast ja foorinõuete järgimist jälgimast kohtades, kus see pole uue seaduse järgi enam võimalik.

Sihver märkis, et aeg-ajalt on neil tulnud lahendada kaebusi, kus politseinikke süüdistatakse seaduse vastu patustamises. «Me ei taha seda (seadust rikkuda – toim) teha ja oleme oma töötajatele  korduvalt öelnud, et ärge tehke,» sõnas ta.

Sihver ise on tutvunud ühe kaebusega. Sel juhul polnud politseinike tegevusest nördinud inimene ise liikluseeskirja rikkuja, vaid filmis kiiruseületajaid fikseerinud politseinikku puu tagant.

«Siit üleskutse: ärge filmige puu tagant, vaid minge juurde ja öelge, et kulla politseinik, sa oled vale koha peal,» sõnas vanemkomissar.

Põhja prefektuuri liiklusteenistuse vanem  on saanud vaid mõne kaebuse. «Ent see ei too automaatselt kaasa trahvimata jätmist või trahvi tühistamist, sest inimese õigusrikkumist see olematuks ei tee,» kinnitas Sihver.

Raul Sihveri sõnul ei tulnud politseinikele nimetatud parkimiskeeld üllatusena. «Juba seaduse tegemise ajal sai korduvalt kirjutatud majandusministeeriumile, et selline probleem võib tekkida, kui nad meie ettepanekuid kuulda ei võta,» rääkis vanemkomissar.

Sihveri arvates võis politseinike ettepanek välja jääda seetõttu, et suurt ja mahukat seadust tegi mitu inimest, kellest igaüks arvas, et küllap mõni teine kirjutas vajaliku punkti sinna sisse.

«Uute ja mahukate seadustega, nagu liiklusseadus, juhtubki nii, et tulevad tööõnnetused sisse, neid parandatakse ning seadust tuleb muuta,» tõdes Sihver.

Politsei on majandusministeeriumile edastanud ettepaneku liiklusseadust korrigeerida ning taastada nimetatud punktis endine kord. «Lootust sellele igal juhul on,» nentis vanemkomissar.

Postimees saatis sel teemal neljapäeval küsimused ka majandusministeeriumile, kuid reede õhtuks polnud vastuseid saanud.

Tagasi üles