Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tero Taskila: panustame turistidele!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Estonian Airi juht Tero Taskila. | FOTO: Laura Oks

Eesti võib ju olla uhke kiire majandusarengu üle, kuid me jääme Euroopas teistest maha ka tulevikus, kui ei hakka eelistatult pöörama rohkem tähelepanu turismindusele, kirjutab Estonian Airi president ja juhatuse esimees Tero Taskila.

Turismi ja reisimisega seotud konkurentsivõime mullune aruanne («Travel and Tourism Competitiveness Report 2011», T&T Report), kus analüüsitakse maailma riikide majandust turismitööstuse aspektist, annab turismisektori osakaaluks üleilmses SKTs 9,2 protsenti.

Turism võimaldab riikide majandusel kasvada ja areneda. Seda eeskätt arenevatel riikidel tänu turistide arvu suurenemisele ja nende tehtud kulutustele, mis omakorda aitab majandust üleüldiselt turgutada, luua uusi töökohti ja suurendada rahvatulu jne.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) aruandest «Eesti ja maailma turism 2011» ilmneb, et 2011. aastal oli Eestis ööbinud välisturistide koguarv rekordiline: hinnanguliselt 2,46 miljonit, kasvades eelneva aastaga võrreldes 16 protsenti.

Eelnimetatud aruandes järjestatakse pingeritta turismi konkurentsivõime indeksi alusel 139 riiki. Pingerea arvutamisel võeti iga riigi puhul arvesse mitmesugused majandusandmed, muu hulgas riiklik poliitika, ärikeskkond, inimressursside aspektid, keskkonna jätkusuutlikkus, tervishoiu- ja hügieenivaldkond, lennu- ja maismaatranspordi taristud, reisimise ja turismi prioritiseerimine, loodus- ja kultuurivarad.

Turismi konkurentsivõime edetabelit juhivad sellised riigid nagu Šveits, Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Rootsi. Eesti on 25. positsioonil, olles 2009. aastaga võrreldes kahe koha võrra tõusnud.

Suurem osa tabeli eesotsas olevast 20 riigist asub Euroopas – kokku 14 Euroopa riiki. Seega kasvas 2011. aastal turism maailma teiste piirkondadega võrreldes enim just Euroopas. Eesti on turismisektori konkurentsivõime poolest Euroopa riikide arvestuses 18. kohal.

Olenemata Eesti suhteliselt heast üldpositsioonist nimetatud edetabelis, pole me üheski valdkonnas riikide esikolmikus, näiteks turismitööstuse tähtsustamises, ärikeskkonna või lennutranspordi taristu osas.
Näiteks saavutasid Austria, Küpros ja Itaalia turismitaristu vallas kõrge koha tänu hotellide arvukusele, headele autorendivõimalustele ja tihedale sularahaautomaatide võrgustikule. Parima lennutransporditaristuga riigid on Kanada, USA ja Austraalia, mis sõltuvad väga suurel määral just nimelt lennundusest.

Regulatiivse raamistiku poolest, mis hõlmab turismitööstuse poliitikat ja valitsuse tegevust, on Eesti 139 riigi seas 17. kohal. Eesti ärikeskkond on üsna elujõuline, saavutades selles valdkonnas 19. koha. Seevastu inim-, kultuuri- ja loodusressursse ei peeta Eestis nii oluliseks, mistõttu ollakse selles valdkonnas 50. kohal Bulgaaria ja Slovakkia kõrval.

Üks turismi konkurentsivõime mõjutajaid on lennu­transpordi kvaliteet, mis iseloomustab reisijate võimalusi (kas ärilisel või vaba aja veetmise eesmärgil) kiiresti ühest kohast teise liikuda. Lennutranspordi taristu mõjutab oluliselt lennu­transpordi kvaliteedinäitajat, mille arvutamisel tuginetakse lennu­transpordi kvantiteedile (pakutavad istmekilomeetrid, väljalendude arv, lennujaamade arv ja teenindavate lennukompaniide arv) ja kvaliteedile (riigisiseste ja rahvusvaheliste lennuühenduste taristu).

Turismi konkurentsivõime aruandes on Eesti lennutranspordi taristu osas 139 riigi seas 54. kohal. Läti ja Leedu asuvad vastavalt 63. ja 107. kohal. Soome ja Rootsi seevastu on 16. ja 10. kohal.

Turismi konkurentsivõime 2009. aasta aruande kohaselt oli Eesti lennutranspordi taristu võrdluses 59. kohal, Läti ja Leedu vastavalt 53. ja 80. kohal. Sellest järeldub, et Eesti on viimastel aastatel tublisti arenenud, samas kui Läti ja Leedu areng on aeglustunud.

Aruanne osutab ka ühele olulisele suundumusele – majanduslanguse ja vähenenud sissetulekute tõttu reisitakse rohkem lähipiirkondadesse ja riigisiseselt. Samuti eelistavad inimesed ühele pikemale puhkusereisile välismaal mitut lühemat puhkusereisi.

Eesti turismisektori osakaal SKTs on 15 protsenti. See protsent võiks olla suurem, kui keskenduksime lennuliikluse ja ülejäänud turismitaristu arendamisele. Loomulikult peame arvestama, et inimesed reisivad teatud põhjustel.

Spordi- ja kultuurisündmused on peamiseid magneteid riikide vahel reisimisel. Võtame näiteks Soome, mis on 2011. aasta turismi konkurentsivõime aruandes 20 parima riigi seas, 17. kohal. Meie põhjanaabreid on kiidetud igal aastal toimuvate suurte spordi- ja kultuurisündmuste eest. Nii on rallisõit ja jäähoki Soome tähtsaimad spordimagnetid, meelitades igal aastal riiki tuhandeid turiste.

Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission) koostatud raporti «European Tourism Report 2011» andmetel teenindasid Euroopa lennuettevõtted 2011. aastal eelnenud aastaga võrreldes viis protsenti rohkem reisijaid ning veomahtude suurenedes kasv jätkub. Estonian Air teenindas 678 049 reisijat, mis on 16,4 protsenti rohkem kui 2010. aastal.

Areng on olnud hea, kuid karmis konkurentsis püsima jäämiseks ja nõudluse rahuldamiseks peame veelgi paremaid tulemusi saavutama.

Tagasi üles