Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kanade õnn kergitab munade hinda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Niimoodi üksteise otsas elavad munakanad vanades puurides. | FOTO: Sille Annuk

Euroopa Liidu uued nõuded muudavad kanade elutingimused kõvasti paremaks.


Hea uudis on, et seni üsna spartalikes tingimustes elanud Eesti kanad kolivad piltlikult öeldes Lasnamäe korterist Viimsi ridaelamusse, halb aga see, et tarbijad peavad nende eluasemelaenu kinni maksma.

Enam ei pea poest mune ostes laskma silmade eest läbi mälupilti kitsukeses puuris munemismasinaks muudetud kanast, sest sellest aastast kehtivad sulelistele Euroopa Liidu poolt paika pandud elustandardid. Elul pole nüüd väga vigagi – ühel kanal peab olema vähemalt 750 ruutsentimeetrit puuripinda, mida pole sugugi vähe. Võrdluseks – mitu korda suuremal lambal peab olema laudas kaks ruutmeetrit.

Munatoodang väheneb

Lisaks saab kana nautida oma pesakasti – peab olema ka allapanu nokkimiseks ja siblimiseks. Isegi õrs, mida seni peeti talukanade privileegiks, peab nüüd olemas olema. Ka küünte kratsimiseks või pigem viilimiseks on kanadele loodud spetsiaalsed võimalused, mida kanalatöötajad nimetavad küüneviilideks.

Aga kõik see maksab, ja mitte vähe. Eesti suurima kanakasvataja Talleggi turundusjuht Krista Kalbin iseloomustaski kanade elumuutust kolimisega Lasnamäe korterist Viimsi ridaelamusse. «Meil on see protsess veel käimas, aga palju on juba tehtud ja investeeringud on meeletud,» tunnistas Kalbin.

«Ja ma arvan, et sellest tuleneb ka surve kanamuna hinnale Eestis. Ka naaberriikidest ei impordita enam nii odava hinnaga kanamuna ja meie võimalused koduturu nõudluse rahuldamiseks on seoses üleminekuga piiratud.»

Lihtsamas keeles tähendab see, et Tallegg ei tooda praegu nii palju mune kui varem, ka importmune on vähem, aga nõudlus püsib sama suur. «Praegu on üle 100 000 kana uutes puurides, vana tüüpi puuridesse uued pealetulevad munejad enam ei lähe,» lausus Kalbin. «Seoses suurte ümberehitustöödega jääb tänavune munatoodang Talleggis kindlasti väiksemaks kui tavaliselt.»

Kas pensionärid peaksid võtma kohe täna hommikul ette rünnaku toidupoodide munalettidele? «Ei, ei,» üritas Kalbin pinget maandada. «Paanikat on ju niigi palju. Drastilist hinnatõusu ei tule, kui hinnad liiguvad, siis tibusammul.»

Tegelikult on Eesti tarbijatel veel isegi hästi läinud, sest pühapäeval vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal, et Tšehhis on kümnese munakarbi hind kerkinud suisa 2,5 euroni ja tšehhid käivad odavamaid mune ostmas Saksamaa piirilinnadest. Ajalehe Mitteldeutsche Zeitung andmetel on olukord juba nii tõsine, et Halle linna suurim kaupluste kett Netto on kehtestanud piirangu: ükski klient ei saa osta rohkem kui kaks karpi mune. Munade hind on kerkinud teisteski Euroopa riikides, sest paljud kanatootjad pole suutnud nõutud investeeringuid teha.

Kanad on rahul

Munatootjate esindajad kinnitasid aga, et Eestis on praegu ühed Euroopa Liidu odavaimad kanamunad. Valgamaal 40 000 munakana pidava Linnu Talu müügi- ja turundusjuht Jarno Hermet ennustas siiski, et munade hind kerkib tänavu veel 20–30 protsendi jagu.

Hermeti sõnul oli ka senises puuris 550 ruutsentimeetrit pinda kana kohta, aga sellised nõuded kehtestati alles mõne aasta eest. Varem olid lood veelgi halvemad ja kanadel oli raske end puuris ümber pöörata.

Hermeti sõnul on Linnu Talul praegu veel paarkümmend protsenti kanadest vanades puurides, aga uued munejad lähevad juba lukspuuridesse. «Arvutasime juba krooniajal välja, et ühe kana elutingimuste parandamisele kulub 180 krooni,» lausus ta. «Uued kanapidamisnõuded otsustati Euroopa Liidus tegelikult juba 1999. aastal, nii et ette on teatatud piisavalt. Ometi on munade hind kerkinud siin-seal kaks ja pool kuni kolm korda. Munade hinnatase jääb kõrgeks nii tänavu kui ka pool järgmist aastat,» ennustas Hermet.

Positiivse poole pealt märkis Hermet, et uutes tingimustes elavad kanad on oma eluga varasemast märgatavalt enam rahul. «Varem olid nad oma väikses puuris närvilised, kui kanalas liiguti. Nüüd on nad tõesti rahulikumad.»

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel lausus, et Eesti munatootjad on nõuete täitmisega üldiselt hakkama saanud. «Talleggis on veel paar kanalat ümberehitamisel,» lisas ta. «Ametlikku üleminekuaega pole. Osa riike on nõuete täitmisega väga tõsistes raskustes – Poola, Itaalia, Hispaania, Kreeka.»

Pärteli sõnul sõlmiti Euroopa Komisjonis kokkulepe, et selle aasta jooksul peavad kõik riigid oma probleemid lahendama. «Määrus ei jäta muud võimalust – tuleb kas ümber ehitada või lõpetada tootmine.»

Kallim muna, parem elu
Munakanadel peab nüüd olema:

•    kana kohta vähemalt 750 cm² puuripinda, millest 600 cm² on kasutuspind, iga puuri kogupindala peab olema vähemalt 2 000 cm²
•    pesa
•    allapanu nokkimise ja siblimise võimaldamiseks
•    asjakohased õrred, millel iga kana jaoks on ruumi vähemalt 15 cm
•    puuris vabalt kasutatav söötur
•    igas puuris rühma suurusele vastav jootmissüsteem
•    puurides sobiv küüsi kulutav materjal (pildil)
Kümne kanamuna tootjahind oli konjunktuuriinstituudi andmeil veebruaris 0,71 eurot, mullu veebruaris 0,59 eurot.
Kümne muna keskmine jaehind on kerkinud aastaga 13,2 protsenti ja importmunade maksumus 8,4 protsenti. Praegu maksab kümme importmuna keskmiselt 1,16 ja kümme Eesti muna 1,29 eurot
Allikad: Eesti Konjunktuuriinstituut, Tallegg

Tagasi üles