Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pilkuse elanikud protestivad radari vastu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Otepää valla Pilkuse küla elanik Liisa Ruukel tõdes, et radari ehitamine rikub nende elukeskkonda. | FOTO: Silver Kommusaar

Pilkuse on aktiivne küla, kohalike sõnul käiakse koos pidutsemas ja talgutel. Hoitakse ühte. Neljapäeva õhtul oli Pilkuse uus avar seltsimaja täis rahvast ja elektrit.


Kaitseministeeriumi ja kaitseväe esindajad olid tulnud kohalikele inimestele tutvustama plaani rajada Tõikamäele üks kolmest Eesti õhuväe õhuseirele üliolulisest radarist.

Miks seda radarit vaja on?

Radarijaamade rajamine aitab saada selge pildi meie õhuruumis ja piiride läheduses toimuvast. Samuti peab Eesti NATO liikmena tagama piisava radarkatte oma territooriumi ulatuses ja nõutud määral ka väljaspool alliansi välispiiri, selgitab õhuseiredivisjoni insenertehnilise kompanii ülem kapten Gerry Karro.

Eesti õhuseire normaalseks tööks on vajalik lisaks praegu Lääne-Virumaal Kellaveres ja Ämari lennuväljal juba tegutsevatele kaug- ja keskmaaradarile veel kahte radarit Lääne- ja Lõuna-Eestis, mis annaksid piisava ülevaate kogu Eesti õhuruumist kõikidel kõrgustel, lisab Karro.
Miks just Tõikamäe?

Kaitseministeeriumi infrastruktuuriosakonna juhataja asetäitja Kaupo Kaasiku sõnul analüüsiti ja käidi läbi kolmkümmend võimalikku kohta Lõuna-Eestis ja parimatena valiti välja Tõikamäe ja paar kilomeetrit eemal Valgjärve vallas asuv Laanemäe.

Kuna aga Laanemäe on eraomandis ja ka mägede kuju pole seal kõige sobivam, valitigi Tõikamäe, kus pealegi on varasemast lähedal vajalik sidemast. Projekteerimine on plaanis 2012. aasta jooksul, ehitamine 2013. aastal ning keskmaaradar paigutatakse radaripostile 2014. aastal.

Kas radariga kaasneb kiirgusoht?

Kapten Gerry Karro kinnitab, et kindlasti mitte. Kellavere ja Ämari radarite puhul pole täheldatud mingeid kõrvalmõjusid ei radaripostidel töötavatele inimestele ega ümbritsevale looduskeskkonnale. Samuti on nii radari tootja kui terviseamet oma analüüsides kinnitanud, et radar ei kahjusta. Kiirgus on suunatud ülespoole, kuna õhuseiret huvitavad lendavad objektid.

Rahvas kuulab kaitsejõudude esindajad ära. Siis algab sadu küsimustest ja sõnavõttudest, millest paljud on selgelt retoorilised.

Kuidas kavatsete kompenseerida kohalikele kinnisvara hinna languse? Kes tahab osta «kinnisvara vaatega radarile»?

20 töökohta tuleb, aga võib-olla 20 peret hoopis lahkub radari pärast?

Sõja korral on radar kohe sihtmärk – ja ega venelane saa esimese pauguga radarile pihta!
Meil ei ole sõjaseisukord, et tsiviilelanikke ohvriks tuua!

Kaitseministeeriumi esindaja aina vastab, pikalt ja kannatlikult. Külavanem Mia Pallase eestvõttel fikseeritakse lõpuks mitu punkti, mida tuleb veel teha, et inimeste muret leevendada.

Sealhulgas piirkonna mitmedimensiooniline makett, kust oleks näha tulevase radaritorni pilt maastikul. Samuti soovijatele külaskäik juba töötavasse radarijaama. Täpselt nädala pärast tuleb külarahvas uuesti kokku, seni on igaühel aega mõelda.

Varem on kaitseministeerium väitnud, et Otepää vald on igati nõus radari tulevase asukohaga. Vallavanem Andres Visnapuu pareerib, et koosoleku kokkukutsumine oli valla algatus.

«Varem oli meil ka raske inimesi rohkem informeerida, sest tuli oodata, kuni kaitseministeerium selleks valmis on,» ütleb vallavanem. Tema isiklikult ei tundvat mingit hirmu selle radari suhtes ja julgeb väita, et ka kohaliku kinnisvara hinda see ei mõjuta. Kuidas ja kui kiiresti edasi?

«Üle laipade kindlasti minna ei saa. Tark ei torma. Mõned hirmud on sellised, mis tuleb lahti seletada, ja kas nad siis enam ongi vastu,» loodab vallavanem siiski inimeste tulevasele leppimisele ja oskusele asju laiemalt vaadata.

Liisa Ruukel, Pilkuse küla elanik aastast 1996 ning kolme lapse ema on üks neid, kes on kindlalt vastu. Täpsemini, mitte radari enda, vaid selle ehitamise vastu praegu plaanitud kohta.

«Tegelikult nad kenasti rääkisid lahti ja sümpaatsed inimesed olid ka,» tunnustab ta kaitsejõudude esindajaid, kes olid selgitusi jagama tulnud. «Mitte üks paha sõna ei saa nende kohta öelda. Nende soov siia radar teha on arusaadav. Aga meie soov võiks olla ka arusaadav, et nad siia seda radarit ei teeks. Et teeks kaugemale looduspargist ja meie kodukohast.»

Kas mingid varasemad hirmud võeti koosolekul maha?

«See hirm võeti küll maha, et asi on juba otsustatud. Hirm, et oleme juba hiljaks jäänud,» ütleb Ruukel.

Kas edaspidi saaks veel paremini selgitada?

«Ei, esitlus oli väga hea,» kinnitab Ruukel. «Saan aru, et asi on alles planeerimise faasis, neil on ettekujutus ja nad tulidki seda meile tutvustama. Nad oleks ju valmis olnud veel rohkem küsimustele vastama. Nad on valmis veel tulema. On valmis meid viima teisi radareid vaatama. Nad on kõigeks valmis.»

«Arvata võib, et nad ei osanud oodata sellist reaktsiooni,» jätkab Ruukel. «Mul on kohe kahju neist. Vald oli neile ilmselt asju teistpidi rääkinud. Aga meie elukeskkond rikutakse selle radariga ära. Kui siia tuleb see jurakas, ei ole see koht enam selline nagu praegu. Kindlasti on asukoha osas mingid muud variandid ka.»

Tagasi üles