Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Sakslaste seas valitseb optimismilaine

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saksamaa suursaadik Christian Matthias Schlaga leiab, et keelt pisutki valdavatel eestlastel oleks üsna lihtne Saksa töökeskkonda sulanduda, kuna meie tööeetika on sarnane. | FOTO: Liis Treimann
Saksamaa - Euroopa majanduse vedur. | FOTO: Graafika: PM

Saksa majanduse kiiremale taastumisele aitas kaasa eelmise kriisi õppetundidega arvestamine.

Vaatamata segasele olukorrale euroalas, kus kardetakse uut majanduslangust, on meeleolud Saksamaal endiselt optimistlikud. Veebruaris tõusis Münche­nis tegutseva Ifo instituudi andmetel ettevõtete kindlustunne 21 kuu kõrgeimale tasemele, ka töötus pole Saksamaal viimase 20 aasta jooksul olnud nii madal kui praegu.

Saksamaa suursaadik Christian Matthias Schlaga, miks teie kodumaal vaatamata kõikidele uutele ohumärkidele tulevikule nii optimistlikult vaadatakse?

Jah, meeleolu on Saksamaal väga optimistlik, see on meie jaoks võib-olla ebatüüpiline.Üks peamisi põhjuseid on see, et tööturu arengud on viimasel kolmel aastal olnud väga head. Kui üleilmne finantskriis 2008.–2009. aastal algas, otsustas riik maksta ettevõtetele toetust, et nad inimesi liiga kergekäeliselt lahti ei laseks.

Eelmise kriisi ajal 2000.–2003. aastal juhtus just nii ja kui majandus hakkas taas ülesmäge minema, avastasid firmad, et neil on jälle vaja haritud tööjõudu, kelle nad mõne aasta eest olid vallandanud. Nõudlus kasvas ja ettevõtted oleksid pidanud rohkem tootma, aga nad ei saanud seda teha, sest hea ettevalmistusega inimesi ei olnud lihtne leida.

Ka 2008.–2009. aastal oli Saksamaal ettevõtteid, kelle tellimused kukkusid kuni 70 protsenti – kõik see, mis juhtus Eestis, juhtus ka meil. Aga Saksamaal olid firmad kohe, kui asjad hakkasid ülesmäge minema, valmis kõik tellimused vastu võtma. Tänu toetuste maksmisele jäid seekord töökohad alles tuhandetele inimestele – nende tööaega ja palka küll vähendati. Ja kui majanduse käsi hakkas paremini käima, ei pidanud ka firmad uusi töötajaid koolitama hakkama, vaid said kohe kasvumeeleoluga kaasa minna. See on üks peamisi põhjuseid, miks Saksamaal majanduse kosumine teiste riikidega võrreldes kiiremini käis.

Kuidas on Saksamaal tagatud see, et kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ikkagi jaguks?

Meil on hea kutseharidussüsteem, mille ajalugu ulatub 19. sajandi lõppu. See on olnud väga edukas ja toimib tänaseni. Iga ameti jaoks on kindlaks määratud õppekava, mille täitmiseks kulub kaks või kolm aastat. Koolilõpetaja sõlmib lepingu mõne ettevõttega, kus ta tööle hakkab, ning käib vaheldumisi tööl ja koolitusel.

Ettevalmistus, mis pakub nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilist kogemust, on üks avalikke saladusi, miks Saksamaal on palju hea ettevalmistusega töötajaid. Tänu sellele on võimalik koolitada töölisi, kel pole ülevaadet mitte üksnes oma tööst, vaid nad võivad ka kõrgtehnoloogilist tehast juhtida. Kutsehariduse saanud inimesel on ka laiem ülevaade ettevõttest – see on tõsi nii teeninduse kui rasketööstuse puhul.

Kui suur osa keskkoolilõpetajaid valib kutsehariduse?

Keskkooli lõpetanutest läheb ülikooli väga väike hulk. Nende protsent jääb 25 ja 30 vahele, mõnel pool võib see olla ka 35 protsenti, aga seda on tunduvalt vähem kui Euroopas keskmiselt. Enamik lõpetajaid läheb praktilistele töödele, tavaliselt läbi kutseharidussüsteemi. Ka põhikooli lõpetajatele, kes lahkuvad tavakoolist pärast 10. klassi, on kutseharidussüsteem peamine viis, kuidas endale rakendust leida.

Kas on erialasid, kus inimesi siiski napib?

Saksamaal otsitakse praegu rohkem kui eales varem inimesi inseneritööga seotud aladele. Ettevõtted kinnitavad, et neil on vaja rohkem töötajaid, mõned tahaksid tööjõudu sisse tuua. Teised väidavad jälle, et meil on endal piisavalt inimesi, keda on vaja lihtsalt koolitada. Eakatele võiks pakkuda lisakoolitust, võiks järele aidata neid, kes ei ole esimesel katsel kutseharidusprogrammi vastu võetud. Arenguruumi on veel naiste tööhõives.

Seega oleks eestlasel, kes tahab Saksamaal tööd leida, vaja inseneridiplomit?

Kindlasti, ja veidi saksa keelt tuleks ka kasuks. Samas on ka Eestis vaja tööjõu arendamist üha enam silmas pidada. Nii palju kui võimalik, püüab Saksamaa kaasa aidata. Just hiljuti käis siin Saksamaalt delegatsioon, kes uuris, kuidas Tallinnas kutseharidussüsteemi juurutada.  Pärnus töötab juba kümme aastat Saksa Tehnoloogiakool, kus pakutakse saksamaist kutseharidust. Kui aga keegi peaks tahtma Saksamaal tööd leida ja ta räägib saksa keelt, võib tal väga hästi minna. Arvan, et eestlastel oleks ka lihtne Saksa töökeskkonda sulanduda, sest meie tööeetika on sarnane.

Kui kõrged on Saksamaal tööjõumaksud?

Maksud pole suur probleem, tavalise töötaja jaoks ei ole maksukoormus kõrgem kui 20–22 protsenti. Sellele lisandub veel sotsiaalmaks, mis on samuti umbes 20 protsenti sissetulekust. Aga selle eest saab inimene ka midagi väga kindlat tagasi – tervisekindlustuse, töötuskindlustuse, pensioni. Kuigi ka Saksamaal kärbiti 2000. aastate keskel sotsiaalkulutusi.

Lõplik maksumäär sõltub aga iga inimese olukorrast, näiteks laste arvust, sissetulekute suurusest, summadest, mis kuluvad tööle sõiduks, üürist, laste koolituskuludest. Meil on palju asju, mida saab maksudest maha arvata. Tänu sellele on üldine maksukoormus väike, aga samas on Saksamaal tuhandeid juriste, kelle töö on inimestele selgitada, kuidas vähem makse maksta. See tähendab, et tulumaksu deklareerimine võtab aega rohkem kui viis minutit. Minul läheb selleks üks päev, aga minu elu ei ole ka väga keeruline. Lõpuks ei ole lõhe maksukoormuste vahel siiski kuigi suur.

Kuidas on Saksamaal töötuskindlustus korraldatud?

Kohe, kui sa töölepingu sõlmid, võetakse sind sotsiaalkindlustuses arvele. Praegu on töötuskindlustuse makse umbes kolm protsenti, vahepeal oli see nelja protsendi ringis. Summa suurus sõltub töötute arvust. Toetust saab inimene, kes on eelnevalt vähemalt aasta järjest töötanud. Toetuse suurus on 60 protsenti eelnevast brutopalgast, millest on maha arvestatud sotsiaalmaks. Vähemalt ühe lapsega töötutele on toetussumma aga 67 protsenti brutopalgast.

Üks peamisi reforme 2000. aastatel oli vähendada aega, mil inimesel on võimalik töötuskindlustust saada – varem oli see 24 kuud, praegu maksimaalselt 12 kuud (üle 50-aastased töötud saavad toetust maksimaalselt 15 kuud, üle 55-aastased 18 kuud, üle 58-aastased 24 kuud – toim).

Pärast seda lõpeb töötukassa toetus ja algab sotsiaalabi, mille miinimum on 345 eurot. Sellele lisanduvad veel erinevad toetused, näiteks kannab sotsiaalamet kulud korteri üürimise ja kütmise eest, tasub haigekassa- ja pensionimaksed, võimalik on saada ühekordset toetust mööbli, riietuse ja muu soetamiseks.

Kas tavaline sakslane on euros pettunud?

Ma ei ütleks, et tavaline sakslane euro üle väga rõõmus on, aga ta on sellega kindlasti rahul. Kui euro tuli, võeti see Saksamaal väga hästi vastu. Nagu kõikjal, oli ka Saksamaal pärast seda hinnatõus veidi kiirem, kuigi suur osa sellest oli pigem tunnetuslik. Samas paljud valdkonnad, näiteks hotellindus, toitlustus, teenindus, arvasid tõesti, et see on kena võimalus hindu tõsta. Kui reaalsus aga uksele koputas, pidid nad hindu jälle langetama.

Euroga kaasas käivate probleemide osas on sakslased loomulikult sama rahulolematud kui eestlased. Eesti kindlustab Kreekat kahe miljardi euroga, Saksamaa 200 miljardiga. Loodame, et me ei pea neid summasid kunagi välja käima, sest see oleks väga suur probleem nii Saksamaale kui ka Eestile.

Mina tõmbaksin aga eraldusjoone ühisraha ja mõnede riikide keerulise majandusolukorra vahele. Kui neid kahte asja lahus vaadata, võib öelda: sakslased on rahul sellega, et neil on euro, aga kortsutavad kulmu selle peale, mis juhtub riikides, kus majanduse olukord ei ole kõige parem.

Aga ka raha, mis Kreekale on antud, ei ole antud niisama – see on laen. Ja kui Kreeka selle tagasi maksab, isegi väikese intressiga, on see kõigile kasulik.

Tagasi üles