Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mikser valiks Skandinaavia tee

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
«Ma ei tahaks, et jääks mulje, et meie eesmärk on makse tõsta,» toonitas Sven Mikser intervjuud andes. Maksude kerkimisest tema sõnul ilmselt siiski pääsu pole. | FOTO: Toomas Huik

Küsitluse järgi Eesti populaarseimaks parteiks tõusnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhi Sven Mikseri arvates võiks Eesti maksukoormus mõne protsendi võrra sisemajanduse kogutoodangust suureneda, laenu võtmise ta aga praegu välistab.


Eesti Ekspressis ilmus paar nädalat tagasi juhtkiri, kus küsiti, millist Mikseri valitsust me tahame – kas sellist, kes hakkab laenu võtma, kas sellist, kes hakkab makse tõstma?

Ühtki valitsust ei panda kokku ühe küsitluse põhjal, selleks on vaja valimised võita. Sinna on kolm aastat aega. Kas me tahame aga laenu võtta või makse tõsta? Kindlasti pole eesmärk ei üks ega teine. Sotsiaaldemokraadid on alati rääkinud sotsiaalmajanduslikest eesmärkidest, see, kuidas neid teostada, on vahend.

Pigem on Eesti poliitika paremal tiival tehtud viga, et vahendist on tehtud eesmärk. On öeldud, et eelarve peab olema tasakaalus ja maksud peavad olema madalad, siis kõik muu juhtub iseenesest. Tegelikult ei juhtu.

Mulle tundub siiski, et kuulen sotsiaaldemokraatidest ikka siis, kui midagi on vaja tõsta, kas palka, toetust või makse.

Kui oleme ära defineerinud probleemid ja selle, mida tuleks teha, siis on selge, et igal asjal on oma hind. Mingeid asju on tõesti võimalik teha – nagu praegune valitsus räägib – sisemiste reservide ja struktuursete ümberkorralduste arvel. Iseasi, et kui on võimalik teha olulisi asju struktuursete reformide kaudu, siis praegune ja ka eelmine valitsus on vältinud nende tegemist.

Võtame näiteks riigireformi. Või õpetajate palga küsimus. On mõneti irooniline, kui tuleb haridusminister või peaminister ja ütleb, et õpetajate palka ei saa tõsta päästjate ega politseinike arvel, ja siis öeldakse õpetajatele, et vaadake, teid on liiga palju ja sellepärast ei saa me teil palka tõsta. Aga õpetajate arvu ei otsusta ju õpetajad. See on riigi tegematajätmine.

Kust võtaksite teie raha õpetajate palgatõusuks?

Me tegime eelarves umbes saja miljoni ulatuses kompleksse muudatusettepaneku. Seal näitasime ära teatud maksumuudatused.

Maksutõusud?

Põhimõtteliselt saab raha juurde ikka siis, kui maks tõuseb.

Ma tahan lihtsalt olla sõnades täpne: et kui on maksutõus, ütleme «maksutõus», mitte «maksumuudatus».

Ei, selles mõttes jah. Kui on raha juurde vaja, siis tuleb makse tõsta. Sotsiaaldemokraadid on välja pakkunud ka teatud maksusoodustusi. Näiteks kaugküttele võiks kasutada madalamat maksumäära, mis jõuab ka lõpptarbijani.

Mis puudutab aga maksutõuse või lisamakse, siis kindlasti oleme valmis välja pakkuma ja arutama, et muuta ettevõtlustulu maksustamist – mitte nii nagu praegu, et reinvesteeritud kasum on maksustamata. Ja kui räägime üksikisiku tulumaksustamisest, siis ma olen küll nõus sellega, mida Juhan Kivirähk on rääkinud, et võiks maksta protsendikese rohkem, et õpetajad saaksid kõrgemat palka.

Kas see on ikka ainult protsendike?

Noh, see, millest meie oleme rääkinud – jätta tulule, mis ulatub tuhande euroni kuus, tulumaksuprotsent endiseks, ja tuluosale, mis ületab tuhandet eurot, tõsta maks 26 protsendi (praegu 21 protsenti – toim) peale. Räägime siiski suhteliselt marginaalsest tõusust.

Sotside kodulehel on kohe esi­mesel kohal üks teie intervjuu Äripäevale, kus te ütlete, et vajame rohkem kõrgharitud inimesi. Mina näen siin konflikti. Need noored ja kõrgharitud ongi need, kes Eestis kõige rohkem teenivad. Kuidas nende jaoks kõlab, kui ühelt poolt ütlete, et meil on teiesuguseid rohkem vaja, aga teisalt lisate, et kavatseme teilt ka rohkem raha ära võtta?

Kui vaatame, kes toetavad rohkem sotsiaaldemokraatiat, siis nende hulgas on päris palju inimesi, kes on vähem kindlustatud, kes ei tule ots otsaga kokku. Päris järsult kasvab aga meie toetus ka nende seas, kes tulevad endaga hästi toime.

Kogu see motivatsioon ei ole nii lineaarne. Tahame saada rohkem haritud inimesi, meie probleemid on kõrghariduse kvaliteet ja kättesaadavus. Peame investeerime ja see on kallis. Me ei taha sisejulgeoleku või kaitsekulude raha ära võtta, tuleb makse tõsta.

Te olete täna rääkinud üksikisiku tulumaksust ja ettevõtte tulumaksust, minevikus olen kuulnud sotse rääkimas ka automaksust, varamaksust, luksusmaksust, kinnisvaramaksust, võib-olla veel millestki.

Ma ei tahaks, et jääks mulje, ja ma ei tahaks, et ka teie lehest loetuna jääks mulje, et meie eesmärk on makse tõsta. Millegipärast omistatakse sotsidele soovi makse tõsta, vaadatakse aga läbi sõrmede sellele, et tegelikult on Reformierakonna ja IRLi valitsus makse tõstnud.

Eesti maksukoormus on umbes 37–39 protsenti SKTst, üsna Saksamaa tasemel. Põhjamaades on see 50 protsendi kandis. Milline on Eesti optimaalne tase?

Kindlasti Põhjamaadest allpool. Ka väljapakutud maksumeetmed on oluliselt mõõdukamad kui Põhjamaades.

Aga milline siis Eesti tase võiks olla – 45 protsenti?

Me ei mõõda seda niimoodi. See peab olema optimaalne. Ma arvan, et mõne protsendi võrra SKTst kõrgem kui praegu.

Mis te arvate, milline riik on olnud viimsed 15 aastat Euroopa meister Põhjamaade heaolule lähenemises?

Te tahate kindlasti öelda, et Eesti.

Kontrollisin kogu eilse päeva statistikat: me oleme vaesemad kui Soome-Rootsi, aga oleme neile lähenenud kiiremini kui ükski teine riik Euroopas.

Nojah, aga suures osas oleme seda finantseerinud valesti. Vaatame, kus on kõige suurem meid ähvardav oht. Näiteks regionaalne ebavõrdsus on meil väga suur, selles osas oleme Euroopas väga halvas seltskonnas. Oma väikeses riigis ei tee see meile kindlasti au. Kui vaatame rändesaldosid, siis võime küll rõõmustada, et oleme oma Balti naabritest pisut paremas seisus.

Aga kui näiteks võtame 30-aastase arsti Eestis, kes teenib ka siin väga hästi. Kui Eestis maksukoormus tema jaoks kasvab, tuleb automaks, kinnisvaramaks ja tulumaks kerkib – kas see kõik teeb tema Soome lahkumise tõenäosuse suuremaks või väiksemaks?

(Mikser jääb mõttesse ja ohkab.) Arstid on üks keeruline valdkond. Väga raske öelda. Kui me suudame talle seeläbi pakkuda niivõrd palju paremat elukeskkonda, palju paremaid võimalusi, võib-olla ta pigem tunneb, et Eesti riik hoolib temast, ja on nõus siia jääma.

Arstid on selles mõttes valus teema, et räägime siin ka meditsiiniteenuse kättesaadavusest. Kui aga räägime suurtest arvudest, siis räägime lihtsamate tööde tegijatest ja nemad ei lahku sellepärast, et siin on nende eluolu pärssivad maksud.

Viitan praegusel juhul, et ka sotside ettepanekutel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Kindlasti. Pikaajalised mõjud tuleb läbi analüüsida.

Mina pole selles nii kindel, kas teie ettepanekute pikaajaline tulemus on positiivne.

Mina olen selles suhteliselt... ütleme, et olen veendunud. Skandinaaviasse on võimalik jõuda ikkagi Skandinaavia teed pidi. See pole meie ettemääratud saatus, et jõuame Skandinaaviasse sõltumata sellest, kas meie poliitika on skandinaavialik või mitte.

Oletame, et võidate kolme aasta pärast valimised ja teile tehakse ettepanek moodustada uus valitsus. Kas Edgar Savisaare juhitud Keskerakonna kutsuksite oma partneriks?

Elame-näeme.

Varem olete seda järsult eitanud, nüüd on juba ümmargusem vastus.

Ma ei usu, et Edgar Savisaar oleks kolme või vähemalt viie aasta pärast Eesti poliitikas selline tegija nagu praegu. Kui ma peaksin ennustama, siis ütleksin et Edgar Savisaar kaotab 2013. aasta kohalikel valimistel Tallinnas võimu ja seeläbi ka positsiooni erakonnas.

Oletame, et ei kaota. Kas teeksite Savisaarega koalitsiooni?

Kui oleme valimised võitnud, siis valitsuse agenda määrame meie ega ole seal väiksemas positsioonis. Ma kindlasti ei näe selles valitsuses Edgar Savisaart ministrina ja ma ei näe ka Keskerakonna juhina. Aga vaadates Keskerakonna sotsiaalmajanduslikku agendat, ei välista ma koos nendega koalitsiooni tegemist.

Kindlasti aga välistan selle, et sotsiaaldemokraadid osaleksid Edgar Savisaare moodustatavas valitsuses. Meie ei lähe nende juurde väiksemaks partneriks. Meil on väga negatiivne kogemus Tallinna koalitsioonist, kus meid polnud tegelikult vaja ja kus meile istuti näotul viisil pähe.

Kuidas võiks see juhtuda, et Keskerakond kaotab Tallinnas võimu? Nad kontrollivad sama hästi kui kogu venekeelset meediat ja venekeelseid valijaid.

See on probleem (Vene meedia kohta – toim). On selge, et see pole kerge ja nendesse meediakanalitesse pole teistel kerge murda, aga see pole ka võimatu selles mõttes, et igavesest ajast igavesti oleks Savisaarele selles segmendis võim kindlustatud. Me tegeleme sellega, aga see võtab aega ja on keeruline.

3 mõtet

•    Kui peaksin ennustama, siis ütleksin et Edgar Savisaar kaotab 2013. aasta kohalikel valimistel Tallinnas võimu.

•    Eesti maksukoormus võiks olla mõne protsendi võrra SKTst suurem kui praegu.

•    Põhimõtteliselt saab raha juurde ikka siis, kui maks tõuseb.

Tagasi üles