Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Öcalani vangistus maksab Türgile 53 000 eurot päevas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Rahvusvaheliselt terroriorganisatsiooniks tunnistatud Kurdistani Tööpartei (PKK) liidri Abdullah Öcalani pidamine Marmara meres İmralı saarel vanglas maksab Türgi riigile 125 000 kohalikku liiri (ehk umbes 53 000 eurot) päevas.


Mõningate allikate kohaselt hoolitseb kinnipidamisasutus tema eest ülima püüdlikkusega, sest vähimgi kaebus, justkui oleks terroristide juhi elu trellide taga ebamugav, võib võimudele kaasa tuua tõsiseid poliitilisi ebamugavusi.

Selgitamaks, mida Öcalan täpselt Türgi maksumaksja raha eest saab, avaldas ajaleht Hürriyet möödunud nädalal detailse ülevaate tema vanglaelust. Sealt selgus, et kurdide liider spordib regulaarselt ja tema menüü on mitmekülgne, seesama, mida pakutakse teda ja İmralıl veel viit kurdi terroristi valvavatele sõjaväelastele.

Kord kuus läbib PKK juht tervisekontrolli ja lehe andmeil praegu tema füüsilises vormis kõrvalekaldeid pole. Tõsi ta kurdab tihti, et silmad valutavad ja jooksevad vett. Lehe kohaselt oletatakse, et see võib olla tingitud sellest, et tema kongis põleb tuli ööpäev läbi. Ekspertide hinnangul ei tohiks aga pidevalt valgustatud ruumis olemine siiski nägemist kahjustada.

Kurde parlamendis esindava Rahu ja Demokraatia Partei (BDP) kaasesimehe Gültan Kişanaki sõnul on Öcalan nende rahva probleemide eraldamatu osa. «Ta on inimene, kellel on PKK ja kurdi rahva üle suurim mõju. Ja valitsus on sellest teadlik, seetõttu nad ka pidasid temaga läbirääkimisi. Ükski kurdiküsimuse lahendamine ei saa teda kõrvale jätta,» on Kişanak veendunud.

Selles, et läbirääkimised Öcalaniga pole siiani edu toonud, süüdistab BDP esindaja valitsust. Tema hinnangul keskendusid võimukandjad varem ­ainult läbirääkimistele PKK liidriga ega tegelenud demokratiseerimisega. «Nad ei saavuta edu, kui nad samamoodi jätkavad.

«Mitte kusagilt maailmast ei leia me näidet, kus organisatsioon paneb oma relvad maha olukorras, kus nende liider on vanglas,» leiab Kişanak, kelle parteikaaslaste seas on muuseas PKK liidri vend Mehmet Öcalan. «Aga kui valitsus ütleb, et ta ei soovi, et PKK paneks relvad maha, vaid et nad tahavad PKK-le otsa peale teha, saab see olema väga pikk ja verine protsess.»

Erinevate andmete kohaselt elab Türgis 13,4–18,6 miljonit kurdi. Kui võtta arvesse nii PKK enda võitlejad kui Türgi relvajõud, nii türklastest kui kurdidest ohvrid, siis on selle organisatsiooni vastasseisus Türgi võimudega surma saanud üle 40 000 inimese.

Tagasi üles