Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Põrguline ise lõpetab lavakunstikooli

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Siit nad tulevad: seitsmest vennast kuus ehk Timo (Henrik Kalmet, vasakult), Tuomas (Priit Pius), Lauri (Karl-Andreas Kalmet), Eero (Priit Strandberg), Juhani (Pääru Oja) ja Simeoni (Kaspar Velberg). | FOTO: Mats Õun

Just sädemelõõmas põrguline, vanapagana keevaline poeg, kes otsib rusikate sügeledes õndsust ja õiglust, on Pääru Oja Juhani lavastuses «Seitse venda», mis lavakunstikooli tudengite esituses Eesti Draamateatri lavale on jõudnud. Kevadel esimest korda karjamaale lastud pullvasika pulbitseva energiaga varjutab Oja teised kursusevennad, kellest samuti on küpsenud tugevad ja omapärased noored näitlejad.


Intiimses maalisaalis, kus «Seitset venda» mängitakse, pole näitlejal vaataja ees mingit kaitset. Esimese rea ja nn lava vahel pole ühte meetritki. Kuigi higi lendab, pole higi lõhna tunda, seda nii otseses kui kaudses mõttes. Sest lavastust mängitakse puhta rõõmu ja lustiga.

Kõik seitse noormeest hingavad laval ühes rütmis. Ja seda rütmi on saalis väga hästi kuulda – korraga jalgu vastu maad lüües vallandub jõud, mis võiks purustada ükskõik millised takistused. Nad on vennad, kes toetavad üksteist, hoiavad ühte nii kurvastades kui rõõmustades. Vennalikku võrdsust rõhutavad ka lihtsad kostüümid ja veel lihtsam, peaaegu olematu lavakujundus. Samas on kõikides vendades piisavalt isepäisust ja uhkust, et korrakski kerkida karja juhiks.

Ühtne vennaskond

«Seitsme venna» nõrgim roll on Priit Pedajasel, ja seda mitte lavastajana, vaid köstri ja nimismehena ise lavale astudes. Poisid teevad talle pika puuga ära. Nad on näljased, sellised, kes ootavad julgeid pakkumisi. Neil on, mida näidata, ja ansamblimängki pole neile võõras.

Ühiselt elustavad nad kaheks tunniks ja 20 minutiks Aleksis Kivi vennakeste karakterid: Priit Strandberg toob välja nääpsukese Eero naasklina terava taibu ja keele, Kaspar Velbergi Simeoni on tasakaalukas, ent kaval pühamehelik jutlustaja, uje ja omaette hoidev Lauri Karl-Andreas Kalmeti kehastuses puhkeb viinatilga mõjul õide kivil redutades, Märt Piusi Aapo mõjub kohati ses kambas kui ainus mõistuse hääl.

Priit Piusi Tuomas ja Henrik Kalmeti Timo nii jõuliselt välja ei joonistu, ent nad on sada protsenti laval kohal.

Eelkõige on «Seitse venda» aga Pääru Oja lavastus. Ja seda mitte ainuüksi Juhani erakordse tegelaskuju tõttu, vaid ka sellepärast, et Oja on näitleja, kes unustab laval kõik muu. Ta ei mängi, vaid sünnib ümber. Jääb vaid üle nõustuda hinnatud teatrikriitiku Margus Mikomäega, kes kuluaarivestluses nentis, et Pääru Oja alustab sealt, kuhu tema isa, suurepärane näitleja Tõnu Oja on aastatepikkuse lavatööga välja jõudnud.

Pääru Oja sobinuks oivaliselt praegusesse NO99sse (aga võib-olla juba endisesse, sest sel hooajal ollakse tagasi tõmbunud), kuid sosistatakse, et Oja on sõlminud lepingu Eesti Draamateatriga. Kui see nii on, siis loodan, et Eesti tugevaimate näitlejatega teatril jätkub noormehele suuri ja arendavaid rolle, sest tuuleta tema leek hääbub, ja see oleks suur kaotus.

Elmo Nüganeni juhendatav lavakooli 25. lend on tugev kursus, seda on kevadel näitlejatunnistuse saavad noored tõestanud nii «Lõikuspeo tantsudega», kus mängivad-laulavad-tantsivad kursuse tütarlapsed, kui ka «Seitsme vennaga». Mõlema lavastuse taga seisab Priit Pedajas ja mõlemaid saab vaadata Eesti Draamateatris.

Kuid kui tüdrukute lavastuses peitub tugev sotsiaalne mõõde – töö otsinguil kodust lahkumise tragöödia, töötus ja vaesus, naistekülade valu, võime naerda ka raskel hetkel, lisaks veel mehe-naise armastus ja soov mõistmise-läheduse järele –, siis «Seitse venda» on lihtsalt üks poiste maruvahva lustimine.

Puhas lust

Jah, Pedajase lavastuses on vendlust, vendadevahelist põrkumist ja mõistmist, näeme, kuidas mürgeldistest kasvavad kümne aastaga mõistlikud noormehed, kuid ennekõike on see lavastus, kus on võimalus üle vaadata kooli lõpetavad noormehed ja kuulata imeilusat keelt.

Algselt vaid 70-kohalisse maalisaali planeeritud «Seitse venda» on juba osutunud nii populaarseks, et välja on müüdud kõik viis lisaetendust, ja viimane uudis andis teada, et juuni alguseks tõstetakse lavastus kaheks korraks ka suurde saali, et kõigil huvilistel oleks siiski võimalik seda energiast pulbitsevat esitust näha.

«Seitse venda»
Autor Aleksis Kivi. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnikud Maret Tamme, Illimar Vihmar ja Lina Nguyen
Osades Henrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Pääru Oja, Märt Pius, Priit Pius, Priit Strandberg, Kaspar Velberg ja Priit Pedajas
Esietendus 1. aprillil Eesti Draamateatris

Tagasi üles