Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Niinistö kiidab Eesti majandusotsuseid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tuleval kolmapäeval esmakordselt põhjanaabrite riigipeana Eestisse visiidile tulev Sauli Niinistö on mures Lõuna-Euroopa riikide pärast, sest talle tundub, et neis maades on majanduse hooletu juhtimise tõttu alanud võlakriis laienenud demokraatia kriisiks. | FOTO: Andres Putting

Eestis on aastaid kaheldud, kas me ikka oleme Põhjamaa. Näiteks Soome väliskaubandusminister Alexander Stubb ütles hiljuti, et tema jaoks on Eesti tänu oma majandus­edule ja suhtumisele «põhjatäht». Mida te selle kohta arvate?


Eesti asub Põhja-Euroopas, tal on lähedased sidemed ametliku Põhjala koostöövõrgustikuga.

Pidevalt liigub Eesti aina lähemale – see on hea. Koostöö on eeskujulik. Kuid kui räägime ametlikest terminitest nagu Põhjamaad ja Põhjamaade Nõukogu, tuleb ju küsida kõigi viie Põhjamaa käest, kas seda tuleks ühel päeval ametlikult laiendada.

Eesti on finantsvallas olnud viimastel aastatel ilmselt parim kogu maailmas. Ses mõttes on ta Põhjamaadest isegi parem.

Kuidas on euroala võlakriis muutnud soomlaste suhtumist euroliitu?

Mitte väga radikaalselt. Toetus mõnevõrra vähenes, kuid mitte väga palju. Muidugi on inimesed euro suhtes kriitilised, kuid olen kindel, et enamik soomlasi ei soovi euroalast lahkuda. Siiski on olemas kriitiline arvamus, mis on täiesti arusaadav.

Paljuski tänu Timo Soinile on ka Soomes kõlapinda leidnud seisukoht, et reeglite järgi mänginud soomlased ei peaks maksma kinni Kreeka-taoliste riikide arveid.

Soini on öelnud palju asju ja ma ei soovi neid kõiki üles loetleda. Kuid tahaksin kommenteerida üht mõtet.

Oli aeg, kui Soini pärast hakati Euroopas rääkima, et soomlased pole solidaarsed. Mina tahaksin öelda, et Soome on olnud solidaarsem [ELi] riik kui ükski teine.

Esiteks, olin ise kunagi rahandusministrina euroala asutaja. Toona saadi aru, et solidaarsus tähendab seda, et kõik saavad ise oma asjadega hakkama. Et nad ei kahjustaks kedagi teist. Selles mõttes oleme olnud väga solidaarsed.

Teiseks, kui vaatame Kreekat, pole Soome pankadelt tulnud peaaegu ühtegi konkreetset otsest nõudmist. Nemad pole laenanud raha Kreekale ega põhjustanud seda võlastumist. Seega on Soomel väga väike otsene huvi, kuid sellegipoolest täidame oma kohuseid.

Olite rahandusminister 1990. aastatel, kui Soomes pidi rahvas leppima valusate kokkuhoiumeetmetega, nagu meie Eestis viimastel aastatel. Mañana-rahvad ütlevad praegu, et nemad kärbetega ei lepi ja hakkavad protestima. Kuidas meie Põhja-Euroopas saavutame selle, et nemad ka lepiksid kärbetega?

Ma siiski ei kasutaks terminit «mañana-maad».

Eestis on tehtud suurepärast tööd ja majandus oivaliselt jalule saadud. Arvan, et on püstitatud maailmarekord asjade kordaajamises. Eelmise rekordi tegi Soome 1990. aastate lõpus. (Naerab.) Minu arust on väga tähtis, et riik hoiab oma majanduse korras. Seepärast on Eestis vastu võetud otsused riigi tuleviku jaoks äärmiselt olulised.

Olen Lõuna-Euroopa pärast mures, sest tundub, et küsimus pole mitte vaid võlakriisis. See on laienenud demokraatia kriisiks. Ja see on tõsine asi. Inimesed on seal väga pettunud ja saan neist aru, sest majandusi on seal üsna hooletult juhitud.

Üldiselt tehakse majanduses vigu headel aegadel. 2000. aastate alguses oli Euroopas tõeliselt hea aeg. Siis oleks pidanud hakkama asju parandama, mitte mullimajandusega kaasa minema.
Selles mõttes saan neist (Lõuna-Euroopast – toim) aru, kuid ka nemad peavad mõistma, et nad on elanud üle oma elatustaseme. Nad peavad aru saama, et nende elatustase ei saa enam püsida nii kõrge.

Kriis aitas Soomes kaasa euroskeptilise partei esiletõusule. On säärased vaated endiselt Soome rahva seas populaarsed?

Minu arust on Põlissoomlastest üsna piiratult aru saadud. On arvatud, et nad on homode, immigrantide ja euro vastu. Kõik see peab küll paika.

Arvan, et see toetus, mis neil oli aasta eest, oli seotud üldise protestiga. Võimulolijatele taheti koht kätte näidata. Nüüd presidendivalimistel polnud seda [protestivaimu] üldse näha, kuigi oli võimalus seda näiteks minu vastu näidata. Ent rahvas sel korral seda ei teinud.

Üks põhjus, miks inimesed protestisid, oli skandaal seoses sellega, kuidas erakonnad oma kampaaniat rahastavad. Selle järelkajana mõistis kohus kolmapäeval parlamendiliikme Ilkka Kanerva süüdi pistise võtmises. Ütlesite, et see on suur löök Soome poliitikale. Mida te selle all silmas pidasite?

Ma ei pidanud silmas mitte üksnes kohtuotsust, vaid kogu kampaaniate rahastamise ümber alanud protsessi. Seda, et meedia võttis teema väga nähtavalt käsile. Kogu protsess on poliitikat vägagi tervendanud, muutnud selgemaks ja nähtavamaks reegleid, mida tuleb järgida, kui rahastame oma kampaaniaid.

Tarja Halonen ütles mulle kahe aasta eest siinsamas presidendilossis, et Venemaa on tohutu riik tohutute probleemidega ja vajab juhtimiseks kaht meest – Medvedevit ja Putinit. Mida arvate viimase poole aasta jooksul Venemaal toimunud arengutest?

Olen president Haloneniga nõus, kuid lisaksin, et Venemaal on ka tohutu potentsiaal.
Vaadakem duuma- ja presidendivalimisi. Nägin demokraatia arengus paari sammu edasi, üht või pooltteist tagasisammu, kuid kokkuvõttes väikest plussi demokraatia olukorras.

Ehkki duumavalimistel oli pettust, tundus see presidendivalimistel natuke vähenevat. Kuigi oli sohki, näitasid inimesed duumavalimistel selget protesti. [Võimude] vastus protestile tundus jäävat pigem pehmeks. Nüüd jääme ootama, mida president Putin tegema hakkab.

Eestis on president otsekui rahva südametunnistus, tema väljaütlemised loevad. Mis on teie sõnum presidendina oma rahvale algavatel aastatel?

Peamine sõnum on, et me hoiaks sotsiaalse sidususe ja terviklikkuse korras. Seepärast näen võõrandumist eriti noorte seas väga tõsise probleemina.

Tahan kõigile soomlastele meelde tuletada, et igaühel võib olla võimalus kas või natuke aidata, oma lähikondsete seas. See on number üks – et hoiame Soome sellisena, et igaüks leiaks siin endale koha.

Tagasi üles