Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Hardo Pajula: öö­­mütsis kosmo­poliidid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Hardo Pajula | FOTO: Scanpix

Washingtonis 1945. aastal peetud kõnes «Saksamaa ja sakslased» sõnas Thomas Mann: «See oli just see sakslaste moodsalt natsionalistlik maailmavõõrus, maailmatõrksus, see raskemeelne maailmakohmakus, mis varasematel aegadel ühes väikekodanliku universalismi ja nii-ütelda öömütsis kosmopolitismiga saksa hingelaadi vormis.» Kui tänaste sakslaste nokturnne garderoob on pisut ajakohasemaks muutunud, siis väikekodanlikus universalismis süüdistatakse neid seda tulisemalt. Ja seda mitte ainult Ladina-Euroopas.



Kontinendi võlaplinder on esmajoones maksebilansikriis. Osa riike on soovinud pikkade aastate vältel teistest riikidest rohkem osta, kui neil sinna müüa oli. Kriisiriikide nadi seis on seega nende ettevõtete ebapiisava konkurentsivõime tagajärg. Mingil määral peegeldas Euroopa tagasi Himeerikat, kus hiinlased säästsid ja ameeriklased tarbisid ning mõlemad tundsid seejuures end üha jõukamaks saavat. Euroopas olid hiinlaste rollis sakslased ja ameeriklaste osas kreeklased. Kuni ühel hetkel selgus, et sakslaste kreeklaste vastu kuhjatud nõuetel ei pruugi olla suuremat majanduslikku väärtust.

Sakslased tahavad muidugi, et kreeklased oma laenud korralikult tagasi maksaksid. Väikekodanliku universalismi vaimus soovitakse, et kreeklastest saaksid sakslased. Need väidavad vastu (ja leiavad päris palju toetajaid): selleks et meie saaksime muutuda sakslasteks, peaksid teist saama kreeklased. Selleks et Kreekal oleks mingigi võimalus oma laenud tagasi maksta, peaks ta suutma Saksamaale palju rohkem eksportida. Et see võimalikuks osutuks, ei piisa üksnes Kreeka eelarvekärbetest ja hädavajalikest ümberkorraldustest, ka sakslased peaksid oma poodlemiskäitumisse juurutama vahemerelikke elemente. See ei tarvitse aga Hellase ettevõtete konkurentsitubliduse edendamisest lihtsam olla.

Siin tulevadki hingelaadi mittekvantifitseeritavad ja seetõttu tihti unarusse jäetud küsimused pildile tagasi. Asjaolu, et Kreeka meedias ei möödu haak­ristita enam päevagi, ei viita kuidagi kasvavale saksasõbralikkusele ja vastumeelsus pole kindlasti ühepoolne. Sakslaste südameveri kisub neid hoopis Himeerika idarannikule. Selle aasta Frankfurter Allgemeine avanumbri artiklis «Saksamaa uued illusioonid» kirjutas USA välisministeeriumi endine ametnik Tony Corn: «Et Hiinaga konkureerida, on Saksamaa valmis hiinalikuks muutuma, liiatigi kui Hiina ise sarnaneb järjest enam Wilhelmi-aegse Saksamaaga.» Et Saksamaa sõjajärgse denatsifitseerimise ja demokratiseerimise kaugem eesmärk oli muuta sakslased ameeriklasteks, osutab Corni tsitaat just nimelt hingelaadi sügavamate ladestuste püsivusele.

Eelviidatud kõnes heitis Mann Goethele ette, et see ürgsakslast Fausti muusikuna ei kujutanud. «Ta oleks pidanud olema musikaalne, ta oleks pidanud olema muusik. Muusika on deemonite mängumaa… See on ühtaegu nii kõige kalkuleeritum kord kui ka kaosest tiine mõistusevastasus,» lausus Mann. Deemonliku maailmakohmakuse vallast meenubki kohe mõni aasta tagasi surnud saksa helilooja Karlheinz Stockhauseni hinnang New Yorgi kaksiktornide ründamisele: see oli kõigi aegade suurim kunstiteos. Nojah, mis varemetesse puutub, siis ei olnud ju ka Hitler laita artist.

Analüütik Hardo Pajula vaatleb oma teisipäeviti ilmuvas autoriveerus majandust nii meil kui mujal.

Tagasi üles