Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Geenivaramu juht peab uut maja ideaalseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu näitab Šveitsist ostetud koeproovide väljastamise robotit. Varem pidi iga uuringu tarvis koeproovi käsitsi mahutitest välja otsima, kuid praegu teeb seda kärme robot. | FOTO: Margus Ansu

«Elus juhtub harva, et ideaal saab reaalsuseks, aga vot see maja on ideaalne,» ütles Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu eile geenivaramu uue maja avamisel.



«Siin on absoluutselt maailmaklassi tingimused teadustööks: spetsiaalselt laboriteks ehitatud ruumid, steriilsus, kõrgetasemeline tehnoloogia, Eesti suurima mälumahuga (1200 terabaiti) arvutisüsteem,» loetles ta.

Erilise uhkusega näitas Metspalu aga Šveitsis spetsiaalselt Tartu geenivaramu jaoks tehtud koeproovide väljastamise robotit. Varem pidi iga uuringu tarvis koeproovi käsitsi mahutitest välja otsima, kuid praegu teeb seda kärme robot. «Meeletu ajavõit, meeletu,» kordas Metspalu.

Aardekelder

Aadressil Riia 23b, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi taga asuva maja ehitus läks maksma 8,2 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondi rahadest, summast neli miljonit kulus ehitusele ja 4,2 miljonit moodsale tehnikale.

Maja hinnalisim vara – biohoidla tuhandete doonorite koeproovidega – paikneb aga hoone keldris. Seni on 52 000 doonori proovidest Tiigi tänava majast uude majja kolitud umbes kümnendik.

«Proovid toome siia vedela lämmastiku sees spetsiaalsetes tünnides,» selgitas biotehnoloog Atso-Heinar Jõks ja kangutas sangast üht poolikut õllevaati meenutavat metalltünni.

Kahe samasuguse tünni täitmisele, transpordile ja uues majas proovide ärapaigutamisele kulub Jõksi sõnul umbes poolteist tundi. Kõik proovid jõuab geenivaramu ära kolida mai keskpaigaks.

Töö uutes ruumides aga juba käib. Teiste seas töötab arvuti taga kümme aastat Euroopas ja USAs elanud ning õppinud inimgeneetikanõustaja Liis Leitsalu, keda võib pidada omamoodi tagasi tulnud talendiks.
«Ma tundsin, et Eesti pakub piisavalt põnevaid ülesandeid, ja eks koduigatsus oli ka,» lausus ta.

Leitsalu lisas, et tehnoloogialt ei jää geenivaramu alla sellele, mis võimalusi oleks pakutud talle New Yorgis. «Tehnoloogia on maailmatasemel, aga võib-olla inimesi on veel juurde vaja,» ärgitas ta teisigi talente võõrsilt naasma.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Halleri sõnul on geenivaramu rahvusvaheliselt ülikooli üks silmapaistvamaid üksusi. «Infrastruktuuri nüüdisajastamine suurendab selle atraktiivsust maailmas veel tunduvalt. See on oluline, arvestades, et geenitehnoloogia on tänapäeva teaduse üks kuumi sõlmpunkte,» lisas Hal­ler.

Kutsub külla

Andres Metspalu nentis, et maja ja töötingimused on küll ideaalsed, kuid geenivaramu ei saa iialgi valmis, sest teaduses konkurentsis püsimine tähendab pidevat edasiliikumist.

Seni on geenivaramu teinud valmis 10 000 eestlase geenikaardid ning Metspalu kinnitusel hakatakse inimesi peagi geenivaramusse tagasi kutsuma lisainfo kogumiseks ja soovi korral seletatakse inimestele nende proovide tulemused lahti.

Geenivaramu suurim kasu väljendub Metspalu sõnul aga tulevikus järjest enam meditsiinis. «Eesmärk on jõuda selleni, et geneetika saaks meditsiini igapäevaseks osaks. Geenijärjestus on arstile samamoodi tööinstrument nagu ultraheliuuring või vereproov,» lisas ta.

Täna kell 16–18 on uus geeni- ja biotehnoloogia keskus Riia 23b lahti kõigile huvilistele, et tähistada rahvusvahelist DNA-päeva. Kuulata saab loenguid, näha uusi ruume või meisterdada kas või ise kummikommist DNA-ahelaid.

Tagasi üles