Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

HIV-diagnoosi sai mullu 20 rasedat

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
31-aastane Marina Trei on HIV -positiivsena sünnitanud kaks tervet last ja elab tänu ravimitele igati normaalset elu. | FOTO: Mihkel Maripuu

Suur osa HIV-positiivseid rasedaid ei ole narkomaanid, vaid tavalised noored naised.

Kuigi viimastel aastatel on vähenenud nende rasedate arv, kes saanud nakatumisest HIViga teada rasedana, tuli arstidel mullu see diagnoos teatavaks teha 20 tulevasele emale.

Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna eksperdi Kristi Rüütli sõnul on HIV-positiivseid rasedaid kõige enam Ida-Virumaal ja Tallinnas, mujal Eestis on tegemist üksikute juhtumitega. «Andmeid, kuidas nad nakkuse said, ei ole süstemaatiliselt kogutud. Vanuse poolest on suurem osa naisi 15–24-aastased,» sõnas Rüütli.

«Nad on täiesti tavalised, normaalsed kenad inimesed. See arusaam, et HIV-positiivsed on vaid narkomaanid, asotsiaalsed vms inimesed, on ammu oma aja ära elanud,» ütles Ida-Tallinna keskhaigla sünnituseelse osakonna juhataja Tiina Angerjas.

Meediku sõnul on enda nakatumisest teadasaamine kindlasti igale inimesele suur löök. «Eriti kui naine on lapseootel. Selles situatsioonis on mure kohe topeltsuur – mure ka oma tulevase lapse pärast,» tõdes Angerjas.

Arsti sõnul on õnneks möödas need ajad, mil HIV-positiivsus oli raseduse katkestamise näidustuseks.

«Mul on üks tuttav 34-aastane naine, kes rasedana sai teada, et on HIV-positiivne,» rääkis HIV-positiivne Marina Trei (31). Naise sõnul uuris tuttav ta käest, kuidas on elada sellise diagnoosiga. «Aga ta tegi ikkagi abordi, kuigi ma ütlesin, et mul on laps ja temaga on kõik hästi,» sõnas Trei.

Trei ise nakatus 2003. aastal sugulisel teel. «Ma ei olnud siis narkomaan, aga elasin koos mehega, kes ei öelnud mulle, et ta on HIV-positiivne.» Kuigi naine ise kinnitas, et teadmine enda nakatumisest teda rööpast välja ei viinud, tunnistas ta veidi hiljem, et hakkas heroiini tarvitama just pärast selle uudise teadasaamist.

Kaks aastat hiljem sündis Treil tütar ja naise kinnitusel ei peljanud ta last saada. «Ma käisin vastavatel kursustel ja arstid ütlesid mulle, et sünnita rahulikult.» Kogu raseduse ajal oli ta arstide jälgimise all ning pidi kolm korda päevas võtma kolm tabletti korraga. «Seda on päris palju,» tunnistas naine.

Ravimite võtmist ei kontrolli Trei sõnul keegi, see on ennekõike inimese enda südametunnistuse asi. Trei teab naist, kes raseduse ajal korralikult ravimeid ei võtnud, aga kelle laps sündis siiski tervena.

Samas oli tänavu koos temaga haiglas naine, kelle laps sündis HIV-positiivsena, kuigi ta oli väidetavalt korralikult ravimeid võtnud. «Ta ei olnud narkomaan ega midagi, korralike eluviisidega naine. Ma ei tea, millest see sõltub,» sõnas naine.

Paar kuud tagasi sai naine taas emaks. Tema sõnul suhtuvad inimesed võrreldes 2005. aastaga HIV-positiivsetesse emadesse hoopis teisiti. «Siis vanemad kartsid meid. Meil oli eraldi palat, aga nüüd seda enam ei ole ja meisse suhtutakse normaalselt,» märkis Trei.

Kuigi arstid 2005. aastal tema diagnoosi ei avalikustanud, sai sellest teada haigla koristaja, kes oma teadmist ka teistega jagas. «Läksin mööda koridori ja mulle näidati lausa näpuga,» meenutas naine. Ta lisas, et eeldas ka tänavu sünnitama minnes, et olukord on sama, aga õnneks on inimeste suhtumine muutunud.

Ta ise arvab, et äkki on asi selles, et HIV-positiivseid on lihtsalt rohkem. «Nüüd vaatan, et isegi täiesti tavalised naised on HIV-positiivsed, kuigi pole narkomaanid,» sõnas Trei.

Tagasi üles