Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Londoni olümpiale ühe või kahe judokaga?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Künter Rothberg. | FOTO: Liis Treimann

Sel nädalal jagavad judokad Tšeljabinskis EM-medaleid. Samas on tegemist ka viimase Londoni OMi kvalifikatsiooniturniiriga.


Homme Venemaal Tšebljanskis algavate judo Euroopa meistrivõistluste järel saab suure tõenäosusega kinnituse Martin Padari olümpiapääse. Samas üritab OM-rongile veel jõuda Künter Rothberg.

Meestest pääseb igast kaalukategooriast maailma edetabeli põhjal OMile 22 meest, peale selle saab igast riigist Londonisse vaid üks sportlane. Mullu EMil pronksmedali võitnud 33-aastane Padar on raskekaalus selles arvestuses praegu 20. kohal.

«Tema on olümpiapääsme sisuliselt kindlustanud. Mingi teoreetiline võimalus on, et ta jääb välja, kuid see on pigem matemaatiline,» arvas judokoondise peatreener Aavo Põhjala. «Selles mõttes ei ole oluline, millise kohaga ta sealt tagasi tuleb.»

Plaanid vastavalt olümpiale

Suurem katsumus seisab ees kuni 73 kg kaaluvate meeste seas heitleval 28-aastasel Künter Rothbergil, kes vajab OMile pääsemiseks ideaalilähedast õnnestumist. Rothberg praegu oma kaalukategoorias 22 parema sekka ei mahu.

«Temal on võimalik veel olümpiapiletit püüda, kuid selleks peab ta tõenäoliselt jõudma medalimatšini,» arvas peatreener hoolealuse kohta, kes 2006. aastal Tamperes toimunud EMil võitis kehakaalus kuni 66 kg pronksmedali. «Natuke murelikuks teeb see, et Leedus toimunud laagris tõmbas ta roietevahelise lihase ära ning valuaisting on sees.»

«Tema kaalukategooria on üks tihedamaid ja osavõturohkemaid, kus olümpiapääsme hankimine on väga raske. Näiteks raskekaalus on konkurents alati natuke lahjem ja tugevaid mehi on vähem,» lisas peatreener.

Samas tunnistas Põhjala, et hooajaks plaane tehes on kõik arvestused tehtud selle järgi, et Eesti judoka heitleb ka Londoni OMi tatamil. «Plaanid on tehtud olümpiamänge silmas pidades. Eks pärast EMi tuleb olukorda täpsustada, kas nende plaanide järgi jätkab üks mees või kaks meest,» rääkis Põhjala.

Kui Padaril on Pekingist olümpiakogemus olemas, siis Rothberg pole nelja aasta tagant toimuval maailma suurimal spordipeol varem osalenud. Samamoodi on üldse olümpiale jõudnud vähesed Eesti judokad. Pekingis võistluse 17. kohaga lõpetanud Padari kõrval on neli korda OMil võistelnud Indrek Pertelson ja kaks korda Aleksei Budõlin.

Minaškin võib üllatada

Pertelsonil ja Budõlinil on seejuures kahe peale ette näidata kolm OM-pronksi ehk kui Eesti judoka on seni seitsmel juhul tatamile astunud, siis koguni 43 protsendil kordadest on võistlus lõppenud medaliga.

«Ega meil praegu sellist valikut ei ole nagu kuldajastul, kus sisuliselt neli meest olid võimelised medali eest heitlema. Kui on üks selline mees, siis see protsent langeb ja tema ebaõnnestumise järel võib suu medalist puhtaks pühkida,» sõnas Põhjala.

Eesti praeguse esijudoka Padari senise karjääri suurim õnnestumine pärineb 2009. aastast, kui ta krooniti Thbilisis Euroopa meistriks. Samas on tema puhul ikka räägitud, et hea sportlik vorm ei garanteeri veel midagi.

«Kõik vajalik on ära tehtud, kuid tema kohta on alati midagi raske prognoosida. Füüsilise poole pealt on kõik korras. Küsimus on pigem vaimses pooles, kas ta suudab hirmud ja kartused maha suruda,» märkis Põhjala eestlaste suurima lootuse kohta.

Eesti sportlastest asuvad Venemaal võistlustulle veel Elnur Alijev (–60 kg), Jevgeni Salejev (–73 kg), Georgi Ladõgin (–81 kg), Aleksandr Marmeljuk (–90 kg) ja Grigori Minaškin (–100 kg). «Minaškin võib olla võimalik üllataja, tal on selleks potentsiaali. Üks asi on siiski eeldused ning teine on see, kas neid ka ära kasutatakse,» arvas Põhjala. «Ülejäänutel on raske midagi korda saata.»

Tagasi üles