Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti finantsturg on tasakaalust väljas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

«Eesti finantssektor on võrreldes teiste riikidega äärmiselt panganduskeskne,» ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller eilsel finantsstabiilsuse ülevaadet tutvustaval pressikonverentsil.


Suhteliselt oluline on ettevõtete otselaenamine välismaalt, selgitas Müller. Rahvusvahelistesse gruppidesse kuuluvad Eesti ettevõtted ehk firmad, kelle omanikud on väljaspool Eestit, laenavad sageli läbi emaettevõtete. Teisalt on suuremad Eesti ettevõtted emiteerinud võlakirju rahvusvahelistelt turgudelt või laenanud otse välispankadelt.

Keskpanga asepresidendi sõnul ei ole meie ettevõtetel riigisisesel finantside kaasamisel sisuliselt pankadele väga tõsist alternatiivi. «Võib öelda, et meie finantsturg ei ole päriselt tasakaalus,» kinnitas Müller.

See võib olla ka üks põhjus, miks Eesti ettevõtted loobuvad oma äri laiendamisest või siis müüvad selle suurematele välisfirmadele, pakkus Tallinna börsi juht Andrus Alber.

«Laenusõltuvuse vähendamiseks ja kohalike kapitaliturgude arendamiseks on mitmed riigid, sealhulgas näiteks USA ja Soome, astumas samme, mis võiksid olla ka meile eeskujuks,» leidis Alber.

«Olgu selleks riigiosalusega ettevõtete börsile viimine, noteerimisnõuete leevendamine, võlakirjaturu arendamine või pensionifondide raha koduturule suunamine,» täpsustas ta.

Võlakirjade laenude maht on võrreldes pankade laenumahuga väga väike, eelmisel aastal veidi üle poole miljardi eur­o. Tänavu peaks see siiski suurem tulema, sest Eesti Energia müüs märtsis rahvusvahelisel turul 300 miljoni euro eest võlakirju.

Eesti ei ole siiski mingi erand – sarnases olukorras on paljud väiksemad riigid, kus on keeruline siseriiklikult aktiivset võlakirjaturgu tekitada.

Kui Eesti võlakirjaturg on kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis Rootsis on see 15 protsenti. Mülleri sõnul on Rootsi keskpanga juhid arvamusel, et see protsent võiks olla suurem.

Tagasi üles