Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Milan Žitný: ELi kollapsile saavad järgneda vaid sõjad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Milan Žitný | FOTO: Martti Puukko

Milan Žitný on Slovakkias tuntud uuriv ajakirjanik, keskendunud majanduskuritegevusele. Vabakutseline ajakirjanik Žitný on teinud kaastöid paljudele Slovakkia, Tšehhi ja Saksa lehtedele.

Kohtusin Žitnýga Bratislavas. Rääkisime muu hulgas Slovakkia hetkeseisust pärast märtsikuiseid ennetähtaegseid valimisi. Sai ju uue peaministri Robert Fico juhitav erakond Smer-SD (Suund – Sotsiaaldemokraatia) 150-liikmelises parlamendis 83 kohta, mis võimaldas tal moodustada ühest parteist koosneva valitsuse.

Lõite 1989. aasta Tšehhoslovakkia sametrevolutsiooni järel lühikest aega kaasa poliitikas, kuid alates 1990ndate algusest olete tegutsenud vabakutselise ajakirjanikuna. Mida te praegu teete?

Kirjutan nii kodu- kui välismaisele meediale. Teen tööd mitmesuguste, peamiselt sisejulgeolekuga seotud projektide kallal. Tegutsen ka konsultandina organisatsioonidele, mis ei püri majandusliku kasumi poole, vaid mille ülesandeks on aidata välismaal hätta sattunud inimesi, nagu teisitimõtlejaid teatud lurjusriikides. Üritan anda inimestele nõu, kuidas sellistes olukordades tegutseda.

Kui õigesti mäletan, oli teil endalgi siin Slovakkias raskusi peaminister Vladimir Mečiari valitsusajal 1990ndatel.

Mitmel Slovakkia ajakirjanikul oli raskusi, sest nad suhtusid Mečiari valitsusse selgelt negatiivselt. Mina olin üks neist, kuid ma ei saa öelda, et mind oleks siin tõeliselt taga kiusatud. Küsimus oli pigem suulistes rünnakutes ja paaris füüsilise kallaletungi katses.

Mõnel mu kolleegil läks palju halvemini, näiteks Eugen Kordal, kes tegi tööd Tšehhi telekanalile Nova TV. Tema auto lõhuti ära. Ja ajalehe SME ajakirjaniku Petr Tothi auto pandi põlema. Need olid siin kõige nähtavamad juhtumid.

Milline on olukord praegu? Kas Slovakkias on täielik sõnavabadus?

Võib öelda, et praegu on sõnavabadus Slovakkias kõrgel tasemel. Sellele vaatamata üritatakse ajakirjanikke takistada. Enamasti on tegemist juriidiliste aspektidega. Mu abikaasa on samuti ajakirjanik ja ta kirjutas ühest Slovakkia oligarhist, kellel on lähedased sidemed poliitiliste ringkondadega. Mu naine andis talle võimaluse kommenteerida väiteid, nagu oleks ta omastanud maatükke. Ta keeldus kommentaaridest ja esitas selle asemel mu abikaasa peale kuriteokaebuse.

Üks parlamendiliige esitas pärast artikli lugemist kuriteokaebuse oligarhi peale. Läks nii, et prokurör viskas parlamendiliikme avalduse prügikasti ja käskis alustada juurdlust minu naise suhtes. Kuigi Slovakkias on ajakirjanikel lai sõnavabadus, tekivad probleemid kohe, kui hakatakse kirjutama oligarhidest, kellel on tihedad suhted poliitikaga, või poliitikutest.

Kuidas Slovakkias majanduskuritegevus välja näeb?

Slovakkia majanduskuritegevus on samasugune nagu kõigis endistes kommunistlikes maades. Aastani 1989 ei olnud siin eraomandit. Siis tõid reformid ühelt poolt siia vara tagastamise algupärastele omanikele. See õnnestus mitmel põhjusel vaid osaliselt. Teisalt toimus siin uskumatult võimas röövelparunite esiletõus. Pean silmas nn mõjuvõimsaid majandusoligarhe.

Kogu see erastamine Mečiari ajal viidi läbi väljaspool seadust. Teisisõnu kaasnes sellega ulatuslik majanduskuritegevus. Olengi öelnud mitmele oligarhile, et kui Slovakkias toimiks õigusriik, oleks te praeguseks kolmandiku oma vanglakaristusest juba ära kandnud.

Kas Vladimir Mečiar ei ole nende asjade pärast raskustesse sattunud?

Keegi ei ole reaalselt tahtnud uurida Mečiari ajal toimunud omandi ümberjagamist. Siin oli üks tõeliselt tõhus politseiüksus, kuid selle juht vallandati kohe, kui ta hakkas uurima liiga kõrgeid tegelasi. Kogu tema üksus läks laiali ja selle liikmed läksid tsiviilellu. Seepärast jäi Mečiar puhtamast puhtamaks. Praegu on ta rahulolev pensionär, kelle ainus ülesanne on muretseda selle eest, et tema lapsed hästi elaksid.

Kuidas on praegu Slovakkias korruptsiooniga?

Korruptsioon on Slovakkias probleem number üks. Minu arvates ei saa seda kuidagi lahendada, sest see on niivõrd seotud poliitika ja erakondadega. Seetõttu pole ka mingit tahet olukorda muuta. Siin juhtub alati nii, et kui tuleb võimule uus valitsus, nimetab uus siseminister ametisse uued politseijuhid ja sellele vastavalt vahetuvad ka alumised juhid. Kompetentse politseiuurija väljaõpe kestab umbes kümme aastat. Sellise uurija all töötavad politseinikud vajavad teda endale eeskujuks.

Kuid praeguse tava kohaselt vahetatakse uurijad iga nelja aasta tagant välja. Asemele võetakse kogenematuid... Siin ei pea minister esitama ühtki põhjust, miks ta mõne uurija vallandab. Läänes on politsei professionaalne, mitte poliitiline.

Kas olukord Slovakkias on hullem kui Tšehhis?

Põhimõtteliselt on olukord samasugune. Tšehhis on oligarhe pisut rohkem, kuid osa neist kattuvad.

Slovakkia peaminister Robert Fico ütles hiljuti, et eelmine valitsus raiskas raha maailmarekordi graafikus. Olete seda väidet kuulnud?

Jah, kuid härra Fico on populist, keda mina kuidagi ei usalda. Ta ei ole isik, kes jätaks endast tõsiselt võetava mulje. Lugesin Fico partei valimisprogrammi, see oli kokkuvõte populistlikest lubadustest, mis mingilgi moel ei tugevda majandust praegusel kriisiajal. Nii et suhtun härra Ficosse suure reservatsiooniga. Minu jaoks ta mingi vestluspartner pole.

Te siis ei usu, et ta asub võitlusse korruptsiooni vastu?

Ta ei saa selle vastu võidelda. Meil oli siin palju tähelepanu pälvinud juhtum «Gorilla» (mullu detsembris lekkis internetti eriteenistuse toimik, mis paljastas, kuidas ärimehed andsid sadu miljoneid eurosid pistist, et võita riigihankeid ja erastamiskonkursse – toim). Fico ise oli sellega seotud.

Tema sekretär käis korduvalt oligarhide juures, nende nn turvakorteris (Bratislava kesklinnas paiknenud korter, kus investorid ja riigiametnikud kohtusid – toim). Olemas on ka tõendeid, et ta võttis vastu raha. Ei ole teada, kui palju, kuid igal juhul võttis. Kuidas saakski härra Fico siis korruptsiooni vastu võidelda? Sellel on üks põhjus. Kui vaatan uue valitsuse koosseisu, näen seal mitmeid oligarhide nn valgeid ratsusid – neid, kes varjavad oligarhide tegevust. See on omane korruptiivsele riigile.

Fico ei ole siis teie arvates euroopalik sotsiaaldemokraat?

Ei, ta ei ole ühegi sordi sotsiaaldemokraat. Tal ei olnud valimisprogrammis sõnagi sellest, kuidas Slovakkia 14-protsendist töötust tuleks vähendada. Seda ei ole kordagi mainitud. Säärastele küsimustele lahenduse otsimine peaks ju olema sotsiaaldemokraatide peaasi.

Näete Slovakkia olukorda väga süngena.

Robert Fico esindab oligarhe. See tuleb otse välja öelda, sest meil ei ole mingeid garantiisid, et ta riigi probleeme lahendama asub. Ta asub lahendama probleeme nii, et kaitstaks oligarhide huve.

Ent Fico on siin väga populaarne.

Jah, sest ta on populist, kes annab suuri lubadusi. Minu arust on ta parandatud versioon Vladimir Mečiarist. Võin oma uurimuste põhjal väita, et ta on oligarhide poolt valitsetav valge ratsu. Ta tegutseb nende huvides.

Slovakkias on nüüd võimul üks partei. Mida see tähendab?

Veel ei tähenda see midagi. Mulle tundub, et Robert Fico saab aru, et nüüd langeb kogu vastutuskoorem tema õlule. Ühelt poolt peab ta toitma oligarhe, kuid samas peab ta tegema koostööd ekspertidega, et riik ei läheks hukka. Kui ta nii teeb, võime öelda, et Slovakkia ei lähe samale teele, mis Ungari. Kuid praegu on seda veel liiga vara öelda. Jah, siin on küll olemas Ungari variant. Jumal tänatud, et Ficol pole siiski Slovakkia parlamendis põhiseaduslikku enamust, erinevalt härra Viktor Orbánist Ungaris.

Millised on suhted Slovakkia ungari vähemuse ja slovakkide vahel?

Ungarlaste poliitiline väljak on hajali. Siin on Béla Bugári juhitav erakond Most-Hid (Sild), mis pole enam puhtalt ungari erakond ja siis on Slovakkia Ungari Koalitsioon, mis on viimastel aastatel liikunud selgelt natsionalismi poole. Viimast toetab tugevalt Ungari peaminister Orbán. Talle Béla Bugár ei meeldi. Nende kahe partei vahel on mingisugune vihavaen. Slovakkia Ungari Koalitsioon jäi valimistel allapoole viie protsendi künnist, samas kui Bugári erakond selle napilt ületas. Kui parteide hääletustulemus kokku liita, vastab see laias laastus ungarlaste osakaalule Slovakkias.

Ma ei näe, et siin oleks praegu pinnast suurele rahvuslikule konfliktile. Natsionalistlik Slovakkia Rahvuslik Partei jäi parlamendist samuti välja. Osa nende teemadest võttis üle Fico, osa erakond Tavalised Inimesed ja osa erakond Vabadus ja Solidaarsus. Peab ütlema, et praegu Slovakkia parlamendis esindatud parteidest on kõik peale Most-Hidi üsna tugevalt natsionalistlikud.

Jälgite ka Ungari sündmusi. Peaminister Orbánil on Euroopas üldiselt halb maine…

Jälgime Ungari arengut väga hoolikalt, sest see puudutab ka meid otseselt – Slovakkias on suur ungari vähemus. Orbáni tegevus pole risk mitte üksnes Slovakkiale, vaid ka teistele naabritele, kus on ungari vähemus. Tema kõnedest ja riigist väljaspool elavaid ungarlasi puudutavast seadusmuudatusest võib järeldada, et Ungaris tõepoolest kahetsetakse Esimese maailmasõja eelse Suur-Ungari [kokkuvarisemist]. Kaksikmonarhia teises pooles Austrias säärast igatsust ei esine isegi mitte väikseimate parteide seas. Austrias ei nostalgitseta suurriigi aegade järele. Ungaris selline nähtus elab ja see on hirmuäratav.

Sündisite Tšehhoslovakkias. Kas see tähendab midagi teie jaoks?

Kahtlemata. Käisin keskkoolis Prahas, minu jaoks on tšehhi keel teine emakeel. Tegin tšehhi keeles mitu aastat tööd Raadio Vaba Euroopale. Tšehhi kultuuriline mõju on äärmiselt suur. Kui Tšehhoslovakkiat hakati 20 aasta eest laiali ajama, küsisin sageli slovakkidest kaaskodanikelt, kas on parem, et alles jääb vaid kolmandik turust. Mida väiksemad on turud, seda väiksem on surve saavutada kvaliteetset tulemust. Nüüd leian, et Tšehhoslovakkia lagunes osaliselt sellepärast, et paljud Slovakkia oligarhid tahtsid pääseda ise vargile, et tšehhidele selleks mitte võimalust anda.

See oli kindlasti üks põhjus.

Muidugi võib otsida ka ajaloolisi põhjuseid. Austria-Ungaris kuulus Tšehhi Austria mõjusfääri, samas kui Slovakkia allus Ungarile. Austria-Ungaris oli näiteks kahte sorti seadusi pärandiga seotud küsimustes. Austrias päris kogu varanduse esiklaps, samas kui Ungaris jagati varandus kõigi laste vahel. Kui vaatate Austria-Ungari-aegseid kaarte, võite näha, kuidas näiteks põllud üksteisest erinevad. Slovakkias on need kitsad ribad, Tšehhis aga laiad. See tuleneb sellest, et seal ei jagatud maatükke kõikide laste vahel. Tšehhi oli ka Austria-Ungari kõige tööstuslikum piirkond. On teada, et vaestes tingimustes sünnib kõige rohkem lapsi. Slovakkia ala oli Tšehhist palju vaesem ja siin jagati väiksed tükid veelgi väiksemateks tükkideks.

Millised on suhted Tšehhi ja Slovakkia vahel praegu?

Ametlikul tasemel on nad üsna head. Räägime veel praegugi rohkem tšehhide kui näiteks austerlaste ja poolakatega. See kehtib ka majanduse vallas. Eratelekanalid teevad ühishankeid, sest nii on odavam. Paljud slovakid töötavad Tšehhis, eriti Prahas. Peame Tšehhit oma kõige lähedasemaks naabriks.

Euroopa Liit maadleb praegu probleemidega. Kuidas hindate ELi tulevikku?

Ma ei julge hinnata majanduslikke probleeme. Mulle tundub siiski, et Euroopa peab edu saavutamiseks süvendama oma lõimumist. Tšehhi on praegu kõige ELi-vastasem riik. President Václav Klaus on selles mõttes teinud tõelise karuteene. Näeme samasuguseid ELi-vastasuse ilminguid nüüd ka Ungaris.

Kuna Ungari ei saa iseenda tegematajätmiste tõttu Euroopa fondidest enam raha, hakati EList tegema välisvaenlast. Kui need marurahvuslikud voolud suurenevad, võib juhtuda nii, et sidemed ELi sees lõdvenevad ja EL võib kokku kukkuda. Euroopa ajalugu on näidanud, et sellele ei järgne midagi muud kui sõjad. Minu arust on meil kaks võimalust: süvendada lõimumist või vaadata kõrvalt, kuidas EL mureneb.

Slovakkidel on alates 2009. aastast kasutusel olnud euro. Mida te eurole üleminekust arvate?

See oli hea otsus. Tavalise inimese seisukohast on meeldiv, et on võimalik liikuda laialt ringi, ilma et oleks vaja raha vahetada… Ma ei ole ökonomist, kuid minu arvates tuli otsus riigile kasuks.

Tulgem korraks veel tagasi ajakirjanduse juurde. Kuidas on Slovakkias seis enesetsensuuriga?

Seda on märkimisväärselt. Seda oli näha ka kuulsa Gorilla-korruptsioonijuhtumi puhul. Kanadas sündinud, kuid kaua Slovakkias elanud ajakirjanik Tom Nicholson pakkus teema kohta esmalt artiklit ajalehele SME. Seal keelduti, sest lugu puudutas eriti mõjuvõimast rühma Slovakkia oligarhe.
Ettekäändena kasutati seda, et polnud olemas lindistust nendest vestlustest, mida oligarhid oma nn turvamajas pidasid. Keegi ei soovinud Nicholsoni artiklit avaldada. Küsimus oli muidugi enesetsensuuris.

Paljud ajakirjanikud ütlevad ka siin, et miks peaks tööd tegema rohkem, kui selle eest kuus makstakse. Teistsuguseid ajakirjanikke on alati vähe olnud…

Tagasi üles