Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pentus palkas Jõksi Partsiga vaidlust pidama

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Keskkonnaminister Keit Pentus leiab, et juba tegutsevate taastuvenergia projektide toetusi ei tohi kärpida, sest see rikuks investorite ootusi ja seaks löögi alla rohelise elektri tootmise Eestis. Pildil osaleb ta Balti riikide esimesel ühisel metsaistutuspäeval. | FOTO: Liis Treimann
FOTO: Repro

Keskkonnaminister Keit Pentus palkas Eesti ühe kallima, Soraineni advokaadibüroo kaitsma rohelise elektri tootjaile makstavaid toetusi. Ministeerium advokaadile makstavat tasu ei avalikusta, kuid Soraineni advokaatide tunnitasu võib olla 150 eurot ja enamgi.


Soraineni advokaat, endine õiguskantsler Allar Jõks peab analüüsima, kas taastuvenergia toetused on ebaseaduslik riigiabi. Sellekohase kahtluse esitas Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat, kes juba märtsi algul hakkas analüüsima rohelise elektri toetuste mõju elektriturule.

Majandusminister Juhan Parts omakorda kasutas ähvardavat ebaseadusliku riigiabi karistust selleks, et pooleteise aasta pikkuse tulutu üritamise järel viia rohelise elektri toetusi kärpiv eelnõu valitsuskabinetti arutlusele. Tänavu kulub subsiidiumeiks üle 70 miljoni euro.

Erinevad süsteemid

Jõks ütles, et eranditult kõikidel ELi liikmesriikidel on taastuvenergia toetusmehhanismid. «Arvestades, kui eripalgelised on toetussüsteemid ELis, ei ole põhjust väita, et Eesti toetusteskeem kvalifitseerub lubamatuks riigiabiks ülekompenseerimise tõttu,» märkis ta.

Partsil ongi kaks argumenti: toetused pole seotud elektribörsi hinnaga ja annavad tootjaile liiga suure kapitalitootluse. Jõks märkis, et Eestiga sarnane toetussüsteem on Tšehhis, Taanis, Hollandis, Sloveenias, Hispaanias ja Itaalias.

«Sealsed toetused on keskmiselt kõrgemad kui Eestil ja lisaks sellele on ka paljudes neis riikides kõrgem elektri hind, mistõttu on tootja tulu oluliselt kõrgem kui Eestis,» kommenteeris Jõks.

«Komisjon pole teadaolevalt mitte ühelgi liikmesriigil palunud oma taastuvenergia toetussüsteemi muuta, mistõttu on ennatlik väita, et Eesti siin esimeseks osutub.»

Majandusministeeriumi argumendid toetuvad Jõksi sõnul analüüsile, mis pole aga avalikkusele kättesaadav. Analüüsi koostas konkurentsiamet, selle järgi küünib kõige tulusamatel projektidel kapitalitootlus 30 protsendini.

Jõks ütles, et selline käitumine pole kooskõlas hea õigusloome tavaga, samuti on küsitav, kas selliselt muudetud seadus läbiks põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli. «Ei ole teada, milliseid arvestuspõhimõtteid ja meetodeid ning ettevõtjate andmeid on konkurentsiamet kasutanud,» ütles ta.

Kuni pole Euroopa Komisjoni nõuetele vastavat avalikku analüüsi, on Jõksi arvates eksitav väita, et Eesti taastuvenergia tootjate kasumlikkus on liiga kõrge võrreldes teiste liikmesriikide tootjatega.

«Seetõttu puudub hetkel riigiabi argumendile tuginedes õigus­tus tegutsevate projektide toetuste kärpimiseks,» ütles ta. «Selline vajadus võiks tekkida alles siis, kui Eesti küsib Euroopa Komisjonilt olemasoleva toetustemehhanismi kohta heakskiitu ja saab eitava vastuse.»

Jõksi seisukohad langevad täielikult kokku nii keskkonnaminister Pentuse kui ka taastuvenergia tootjate argumentidega. Ükski ettevõtja pole nõus sentigi juba lubatud toetusest loovutama.

Pealegi sai näiteks Kristjan Rahu hiljuti suure pangalaenu toel Väos asuva Tallinna Elektri­jaama omanikuks. Ei pea olema selgeltnägija mõistmaks, et SEBi ja Swedbanki pankurid on oma laenu saatuse pärast väga murelikud. Tallinna Elektrijaam saab umbes kümme miljonit eurot aastas toetust, rahavoo kärpimine seaks löögi alla ettevõtte omaniku võime laen tagasi maksta.

Vastus kümne päevaga

Majandusministeerium saadab ilmselt veel mais Euroopa Komisjoni poole teele riigiabi taotluse. Millises mahus riigiabi luba küsitakse, pole praegu teada.

Parts nõuab igatahes rahandusministeeriumilt, et selle riigiabi asjatundjatest ametnikud riigiabi loa küsimise vajalikkuse ja mahu kümne päevaga selgeks teeksid. «Meie hinnangul on võimatu saada riigiabi luba järgmise aasta avatud elektrituru hindade korral, sest puudub toetusskeemi seotus turuhindadega ja konkurentsiameti analüüs näitab tootjate olulisemalt kõrgemat tulukust võrreldes Euroopa keskmisega,» kommenteeris majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda.

Rohelise elektri osa Eesti tarbimisest jõudis selle aasta esimeses kvartalis 16 protsendini. Eesti eesmärgiks on 2020. aastal toota 17 protsenti tarbitud elektrist taastuvaist allikaist.

Tagasi üles