Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Euroopa Komisjon üritab noori välismaale tööle aidata

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tööta noori on Euroopas viis miljonit. | FOTO: Eurostat

Euroopas on miljonid ilma tööta, samal ajal ei suudeta aga miljonile töökohale kuidagi sobivat inimest leida.

Noorte tööpuudus Euroopas on suur, sest ilma eelneva kogemuseta on raske tööandjat oma oskustes veenda. Kui noored aga tööturule teed ei leia, ei ole Euroo­pal ka edaspidi kusagilt majanduskasvu oodata.

Sestap kulutab Euroopa Liit hirmuäratavalt palju raha, korraldab üritusi ja kutsub ellu programme, et noori tööle aida­ta. Tööturuga seotud probleemide lahendamiseks kulutab Euroopa sotsiaalfond aastas ligi kümme miljardit eurot.

Aasta või paar otsimist

Üks selliseid üritusi oli ka Århusi töömess, kus noortele taanlastele pakuti võimalust saada kokku ettevõtjatega, ajakirjanikele aga räägiti noorte tööpuudusest Euroopas, samuti oli kõigil huvilistel võimalik veebi teel teistes liikmesriikides töötamise kohta nõu küsida.

Messil tööd otsinud Nuria Gonzalez tõdes, et seni pole tal õnnestunud kindlat tööd leida, seda vaatamata mullu novembris Århusi ülikoolist saadud magistrikraadile rakendusmehaanikas ja nelja-viie keele oskusele.
«Olen käinud paaril intervjuul, aga ühtegi kindlat pakkumist pole mulle tehtud. Tõenäoliselt eelistatakse neid, kel juba mingisugune töökogemus olemas,» arvas Hispaania päritolu Gonzales.

Tööturukonsultant Christel Elgaard märkis aga, et selles pole midagi ebatavalist, esimese töökoha leidmine pärast kooli võib ka kõige parematel võtta aasta või isegi paar.

Nii nagu Euroopas on ka Eestis noored need, kes oma tööst esimesena ilma jäävad. Esiteks on ettevõtte seisukohast kasulik väikese kogemustepagasiga noored esimesena lahti lasta, kui asjad kipuvad allamäge minema. Teiseks on kolmandik Euroopa noortest tööl ajutise lepinguga.

Selle kõige tulemusena on noorte töötuse määr Euroopas pea kaks korda keskmisest kõrgem. Mõnel pool, näiteks Hispaanias, ulatub see koguni 50 protsendini. Tõsi, see ei tähenda, nagu veedaksid pooled Hispaania noortest oma päevi luuslanki lüües.

50-protsendiline noorte tööpuudus tähendab, et tööd ei ole leidnud pooled neist noortest, kes seda otsivad ja ei käi samal ajal koolis. Noored, kes ei käi ei tööl ega koolis ega otsi endale ka muud mõistlikku tegevust, on murepunkt omaette, sest ka nende arv on suurenemas.

Samas ei saa niigi vananeva rahvastikuga Euroopa endale lubada, et need noored heituvad, kaotavad sellegi kvalifikatsiooni, mis neil on, ja loobuvad sootuks töö otsimisest.

Euroopa Komisjoni tööturu­teenuste ja mobiilsusükuse juht Wallis Goelen tõdes ajakirjanikega rääkides, et samal ajal kui noorte tööpuudus on suur, on töökohti, kuhu sobilikke inimesi lihtsalt ei leita.

Euroopa tööturuteenuste andmebaasis Eures on pidevalt pakkuda enam kui miljon töökohta. Samal ajal on oma CV seal üles seadnud enam kui 800 000 inimest, töötuid on aga Euroopas kokku üle 20 miljoni.

«Tegemist on pudelikaelaga ja me ei tea täpselt, miks need töökohad täidetud ei saa,» rääkis Goelen. «Üks probleeme on kindlasti tööjõu ebapiisav liikuvus.» Tööotsijaid on kõige enam Hispaanias, Itaalias ja Rumeenias, vabad töökohad on enamasti aga Euroopa põhja­osas.

Seni on Euroopa Komisjoni katsed töötuid inimesi teistesse liikmesriikidesse tööle saata luhtunud, sest tehased näiteks Saksamaal ei ole kuigi varmad palkama portugallasi, kes saksa keelt ei räägi. Seda enam, et teiste riikide diplomid ja kvalifikatsioonid tekitavad kõhklust.

Aitamaks tööta noored töökohtadele lähemale, pakub Eure­s katseliselt nelja riigi (Taani, Hispaania, Itaalia ja Saksamaa) omavalitsuses programmi «My first Eures Job» raames võimalust enne tööleminekut tasuta keelt õppida. Samuti annab Eures kaasa taskuraha, et kolimine lihtsam oleks, ja aitab lootustandval kandidaadil tööintervjuule jõuda. Eeloleva paari aasta jooksul peaks nii endale töö saama umbes 2000 inimest.

Messil tunglemist polnud

See tähendab, et iga eestlane võib Rooma tööturuametist tööd otsida, ja kui miski tema huvide ja oskustega sobib, siis on tal võimalus tasuta itaalia keelt õppida ja Rooma kolida. Kui programm on edukas, hakkab see sama moodi toimima kõikide liikmesriikide vahel. Mis tähendaks näiteks seda, et töötud bulgaaria programmeerijad saaksid Euroopa Komisjoni toetusel eesti keelt õppida ja siin tööle asuda.

«Me ei püüa noori massiliselt ühest kohast teise viia, aga püüame leida neile sobivaid ameteid,» kommenteeris Goelen. «Ootused ei tohiks olla liiga kõrged, aga me teeme parima, et tööturg tõhusalt toimiks.»

Kuigi tööpuudus noorte seas on suur, ei olnud Århusi messil erilist tunglemist, ka personaliotsingufirma Execute juht Kenneth Oldenburg arvas, et noori on messil vähevõitu. «Tööpakkujaid on pea sama palju kui otsijaid,» rääkis ta. «Meil ei olnud küll mingit kindlat sihti seatud, kui palju inimesi võiks tulla, aga eeldasime enamat.»

Gonzales arvas, et tööotsijaid võis olla vähevõitu, kuna mess rõhus ka ettevõtlusega alustamisele. Nimelt tutvustati seal ka programmi «Erasmus noortele ettevõtjatele», mis pakub oma ettevõttega algust teha tahtjatele võimaluse minna mõnda teise liikmesriiki ja seal juba tegutsevas firmas kogemusi omandada.

Programmi tutvustanud Michaela Haufi sõnul ei tohiks noored ettevõtjaks pürgijad aga kindlasti olla lihtsalt odavaks tööjõuks. «Neil peab olema võimalus suhelda nagu võrdne võrdsega ettevõtjatega, kelle juurde nad tööle lähevad,» selgitas ta. Lisaks saab tulevane ettevõtja kuus ka 700–800 eurot toetust, et teises liikmesriigis ots otsaga kokku tulla.

Tagasi üles