Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ukraina on sattunud boikoti alla

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Ukraina ajaleht Ukrainska Pravda avaldas eelmisel nädalal vangistatud ekspeaministrist Julia Tõmošenkost pildid, mis väljaande kinnitusel tõestavad Tõmošenko väidet, et teda sunniviisiliselt haiglasse toimetanud vangivalvurid peksid teda. | FOTO: AFP/Scanpix

Vähemalt kuue Euroopa Liidu liikmesmaa riigipead, nende seas ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves, ei osale mure tõttu Ukraina vangistatud ekspeaministri Julia Tõmošenko tervise pärast järgmisel nädalal Ukrainas Jaltas toimuval Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tippkohtumisel. Ilvese sõnul võtab ta samal ajal osa Tallinnas toimuvast Lennart Meri konverentsist.


Lisaks tegi eile avalduse Saksamaa välisminister Guido Westerwelle, sõnades, et 20. aprillil protestiks julma kohtlemise vastu näljastreiki alustanud Tõmošenko olukord võib takistada ELi ja Ukraina vahelise assotsiatsioonileppe jõustumist, millele küll pooled on juba alla kirjutanud.

Lepe tooks kaasa viisarežiimi lihtsustumise ja vabakaubandustsooni loomise ning oleks Ukrainale esimene samm liiduga ühinemise poole.

«Ukraina valitsus peab teadma: tee Euroopasse viib üle silla, mille kaheks sillapostiks on demokraatia ja õigusriik,» sõnas Westerwelle eile Saksa ajalehele Bild antud intervjuus, leides, et Euroopa Nõukogu liikmesriigina peavad Ukraina võimud järgima vähemalt minimaalseid inimõigusstandardeid.

Mõningate allikate väitel pole aga Ukraina puhul võimalik õigusriigist rääkida ning kuigi Tõmošenko on selle heaks tõestuseks, pole ta ainuke vanglasse pandud opositsionäär – tegu on laiema ja sümptomaatilise nähtusega.

Ka poleks Euroopa riigid nii valuliselt reageerinud, kui Ukraina ise poleks öelnud, et tahab ELiga lõimuda, see aga annab teda kritiseerivatele riikidele vajaliku moraalse aluse.

Westerwelle lisas veel, et Ukraina president Viktor Janukovõtš, keda Tõmošenko süüdistab enda ja oma liitlaste poliitilises tagakiusamises, võib Tõmošenko vabastamata jätmise korral eeldada, et järgmisel kuul Poola-Ukraina ühiselt korraldavat jalgpalli EMi vaatama saabuvad fännid hakkavad meelt avaldama.

«Poliitikud, sportlased, meedia ja fännid ei lase EMi ajal võimalust mööda, et näidata oma seisukohta inimõiguste rikkumise suhtes Ukrainas,» sõnas Westerwelle. Lisaks on mitmed ELi esindajad ja poliitikud ähvardanud järgmisel kuul algavat EMi boikoteerida.

Teiste hulgas teatas eelmisel nädalal Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, et juhul kui Tõmošenkot ei vabastada, võib temagi EMi poliitiliselt boikoteerida. Ka Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso esindaja sõnul pole Barrosol kavas Ukrainasse sõita ega seal toimuvatel üritustel osaleda.

Boikotiteadete sadu sundis Poolat üleeile avaldust tegema, paludes üritust mitte boikoteerida ja spordi suursündmust poliitikaga siduda. Ukraina välisministeerium on süüdistanud aga ELi liidreid võltsis manipuleerimises ning leidnud, et sel moel avaldavad nad lugupidamatust spordi vastu. Lisaks on Ukraina võimud öelnud, et taas on kasutusele võetud külma sõja ajast tuntud taktika.

Boikoteerijad

•    Ukraina kutsus Jaltas toimuvale Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tippkohtumisele 20 riigipead.

•    11.–12. mail toimuval kohtumisel ei osale Eesti, Austria, Tšehhi, Saksamaa, Itaalia ja Sloveenia president.

•    Tippkohtumisele lähevad praegustel andmetel Albaania, Valgevene, Bulgaaria, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Moldova, Poola, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Horvaatia, Läti, Leedu, Montenegro ja Ungari riigipea.

•    Riigipead on enamjaolt oma keeldumist põhjendanud Julia Tõmošenko jätkuva vangistusega.

Allikas: BNS

Tagasi üles