Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Toetus on elu ja surma küsimus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kristjan Rahu on varem öelnud, et taastuvenergiaettevõtted toituvad tuulest, hakkpuidust ja antidepressantidest, iseloomustades pikka vaidlust majandusministeeriumiga rohelise elektri toetuste pärast. | FOTO: Liis Treimann

Väos asuva Tallinna Elektrijaama enamusosanik Kristjan Rahu leiab, et rohelise elektri toetuse kärbe hävitaks aastateks pankade usalduse energeetikasektori vastu.


Rahu, te olete suure elektrijaama omanik, mida arvate majandusminister Juhan Partsi plaanist kärpida rohelise elektri toetusi?

Toetuste kärpeplaaniga seoses on olnud nii palju valetamist, vassimist ja manipuleerimist, et protsess, mis peaks olema demokraatliku ühiskonna osa, on muutunud nõiajahiks.

Loomulikult olen ma kärpeplaani suhtes kriitiline, sest see ei anna midagi tarbijale ja halvendab majanduskeskkonda ning muudab õhkkonna energeetikas paranoiliseks. Meie vaidleme kärpele vastu, sest see on meile elu ja surma küsimus. Kapitalist on ideaalne vaenlane, keda peksta.

Mida te peate silmas valetamise ja vassimise all?

Toetuste kärpekava alustala on, et mingite ettevõtete kapitali tootlikkus on olnud liiga suur. Konkurentsiameti müstiline uurin­g väidab, et tootlikkus selles sektoris on olnud 30 protsenti. Tellisime sektori ettevõtete kapitalitootlikkuse uuringu PWC-lt. Uuringu järgi on sektori keskmine varade tootlikkus 7,9 protsenti. 30-protsendine tootlikkus võeti lihtsalt lambi pealt.

Milline oli Tallinna Elektrijaama varade tootlikkus mullu?

Tallinna Elektrijaama varade tootlikkus oli mullu 16–17 protsenti, aga sellest tuleb maksta tagasi hiiglaslik laen.

Aga kust siis see arv 30 on tulnud?

Ma tahaks, et tõestataks, kust 30 protsenti tuli. Kui ei suudeta tõestada, siis ma tahaks, et palutaks vabandust meilt, tarbijatelt ja ajakirjanikelt.

Aga ikkagi on 16–17 protsenti palju rohkem kui 7–10 protsenti, mida majandusministeerium peab vastuvõetavaks varade tootlikkuseks.

Aga ma veel kord rõhutan, et see ei jää mulle pihku, vaid sellest 16–17 protsendist maksan tagasi laenu. Soojuselektrijaama investeering on võrreldes käibega väga kapitalimahukas, sellepärast on ka tootlused suured. Tartus on tootlus ka üsna suur. Väo elektrijaam on unikaalses olukorras, asudes suure soojavõrgu kõrval, põletades prügipuitu, mis muuks ei kõlba. Kas me saame investori hea projekti hukka mõista?

Kui hakkame kohaldama toetuste metoodikat, et kõigile tagatakse väiksem tootlus, siis investorid ei ole huvitatud efektiivsusest. Sel juhul võiks panna keset linna puiduhunniku põlema, öeldes, et investeering on selline, tahan tootlust.

Mis on praegu Eesti soojamajanduse mure? Keegi ei viitsi tootmist efektiivsemaks muuta, sest kui tootlus on tagatud, ei viitsi keegi pingutada. Tallinna Küte toimib väga efektiivselt, aga meie teenitud tulu varadelt on ikka sama. Elektritootmises ei ole vaja kommunismi.

Las elektrijaamad tulevad sinna, kuhu neid vaja on. Iga väikese küla juurde ei ole vaja soojuselektrijaama, mis toetust saab. Kui soojuskoormus on väga väike, on see taastuvenergiatasude raiskamine. Rohepesuga ei ole vaja ka tegeleda.

Praegune taastuvenergia­tasude süsteem soosib efektiivsust ja ettevõtlikkust. Toonitan, et 17 protsenti on poole väiksem kui 30. Kas ma olen süüdi selles? Ma ei saa aru.

Kui Väo varade tootlus oleks 10 protsenti, kas siis tahaksid pangad oma raha tagasi?

Kindlasti. Ma ei suudaks kümnega laenu maksta. Kui investeeringu tingimused muutuvad, siis tekib pankadel küsimusi – on juba tekkinud, ja mitte ainult minuga seoses. Kui kärpeplaan läbi läheb, siis Väo jääb võib-olla ellu, aga väga palju muid ettevõtteid hävib.

Mis on pankade mure, millele viitasite?

Pangad on huvitatud stabiilsest majanduskeskkonnast, kus tagantjärele reegleid ei muudeta. See on elementaarne, et nii on demokraatlikus ühiskonnas. Siin ei saa olla mingit küsimustki. Ma ei mõista, miks ei pandud kaks aastat tagasi, kui võitlus rohelise elektri toetuse kärpimise pärast algas, uusi projekte seisma. Poole võrra on uusi taastuvenergia tootmise võimsusi juurde tulnud. Me ei olnud sellele vastu. Selle ajaga on tekkinud juurde terve hulk uusi ettevõtteid, kel on õigustatud ootus saada toetust seniste tingimuste järgi.

Kogu võitlus on võitluse pärast.

Mul on õigus oma koda kaitsta, aga selle kohta, mida tulevik toob, ei ole mul kallutatult või mittekallutatult õigust kaasa rääkida. Ministeerium oleks võinud teha pärisarvutused, et vaadata, milliste toetuste määraga taastuvenergia sektor seisma ei jääks. Seda ei ole tehtud. Mingeid läbirääkimisi ei ole meiega peetud. Käimas on farss.

Ühesõnaga, on vale väide, et Parts on kõikide suuremate projektide omanikega kohtunud?

Kohtunud on, aga kohtumisel ja läbirääkimisel on suur vahe. Ühtegi meie ettepanekut ei ole kuulda võetud.

Mis saab, kui kärpeplaan läbi läheb?

Hulk ettevõtteid läheb pankrotti, raisakullid hakkavad neid endale kahmama. Ma näen ainult destruktiivset käitumist. Riigiabi poleemika: ma olen näinud kirjavahetust Euroopa Liiduga, kus öeldakse, et mingit probleemi ei ole, on ainult isoleeritud vaidlus prügituru üle, Eesti Energia versus Kunda Nordic Tsement ja Ragn Sells.

Taastuvenergiatasude kontekstis keegi meid millekski ei sunni. Aga sellest ei räägi keegi, et kui hakkame riigiabi luba taotlema, siis seiskub kogu toetuste maksmine. Kui 7,9-protsendise tootlusega sektor jääb pooleks aastaks toetuseta, on pooled ettevõtted pankrotis. Mingit küsimust ei ole, kui just pangad vastu ei tule. Võib-oll­a pangad isegi annavad maksepuhkust, et pankrotte vältida, aga ma ei usu, et nad kunagi edaspidi sellesse sektorisse raha annavad.

Enamik Euroopa riike muudab praegu taastuvenergia toetusskeeme.

Aga seda tehakse rahulikult ja majandusliku arvestuse järgi. Meil tehakse seda poliitiliselt. Keegi ei vähenda toetusi tagantjärele. Kui tehnoloogia odavneb, siis toetusi vähendatakse, see on loomulik, aga mitte neile, kes on juba investeerinud.

Kui toetussüsteem loodi, siis oli elektri hind märksa odavam kui praegu börsil.

Absoluutselt, aga toona maksis ka hakkpuit kuus eurot megavatt-tund, praegu 18. Tuule osas ei oska kommenteerida.

Aga miks te nii jäigad olete, miks taastuvenergia tootjad ei ole nõus ühegi muudatusega?

Investeeringud on tehtud arvestades toetussüsteemi. Kui me kusagilt järele anname, siis tuleb järgmine valitsus ja võtab järgmise sammu. Toetuste kärbe vähendab tarbija arveid üks-kaks protsenti, kuid võtab võimaluse investeerida sellesse sektorisse, ka soojamajandusse. Pangad ei ole nõus enam raha andma.

Kas teie jäikuse põhjuseks on ahnus?

Loomulikult ei ole see ahnus, see on võitlus oma eksistentsi pärast.

Mis on taastuvenergia teie jaoks, kas usk, et kliima soojenemist on võimalik pidurdada, või on see puhas äri?

Need on mõlemad õnneks koos. Ma usun sellesse, mida teen. Roheline mõtteviis on mulle lapsest peale tähtis olnud.

Kas te usute, et Euroopa kliima­poliitika suudab maailma muuta?

See peaks olema maailma kliimapoliitika, mitte Euroopa isoleeritud kliimapoliitika. Keda doteeritakse rohkem? Kas taastuvenergiat või põlevkivi? Taastuvenergia on vähem toetatud kui põlevkivienergeetika.

Mis mõttes?

Kui põlevkivi hind sõltuks nafta maailmaturu hinnast, kui arvestada kokku riigi abi põlevkivielektrijaamade ehituseks, kui arvestada tuhamägede likvideerimise kulu, siis selgub, et põlevkivienergeetika saab rohkem toetusi. Asju tuleks vaadata globaalselt, mitte võtta välja osa pildist, ja see ka valesti.

Varade tootlus

Suuremate taastuvenergiaettevõtete varade tootlus 2010. aastal.

•    Narva Elektrijaamad    17,2%

•    Tallinna Elektrijaam    17%

•    Anne Soojus    15,6%

•    Pakri tuulepark    11,5%

•    Rohelise Ringi tuulepargid    8,4%

•    Eesti Energia Aulepa tuulepark    5,9%

•    Sillamäe soojuselektrijaam    5%

•    Tooma tuulepark    4,7%

•    Vanaküla tuulepark    -0,1%

Allikas: PWC

Tagasi üles