Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Langev Euribor vähendab pankade kasumit

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kommertspankade kasum on saavutanud stabiilsuse. | FOTO: graafika: Silver Alt

Üha madalamale langev Euribor on küll hea uudis eluaseme- ja teiste pikaajaliste laenude võtjatele, pankade kasumit ähvardab see aga vähendada.


«Kuivõrd valdav osa pankade väljastatavatest laenudest on ujuva intressimääraga ning sõltub Euriborist, on olukorras, kus viimastel kuudel on pankadevahelised rahaturu intressimäärad oluliselt langenud, tänavu sama kasumlikkuse säilitamine kindlasti raskem, kui see oli 2011. aastal,» ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller mõni nädal tagasi keskpanga finantsstabiilsuse ülevaadet tutvustaval pressikonverentsil.

Taastunud kasumlikkus

Viimastes kvartalites on pankade kasumlikkus püsinud suhteliselt hea – see on taastunud oma pikaajalisele keskmisele tasemele, mis moodustab umbes kaks protsenti pankade varadest.

Mullu kasvas kommertspankade laenukahjumi eelne puhaskasum üheksa protsenti. Seda toetas intressitulu suurenemine, samal ajal kui finantstulu vähenes eelkõige seoses euro kasutuselevõtmisega 38 protsenti. Pankade puhasintressitulu kasvas tänu eelmise aasta kesksuveni kestnud Euribori tõusule 21 protsenti.

Ehkki sügisel alguse saanud Euribori alanemine jäi neljandas kvartalis veel väga tagasihoidlikuks, viis see puhta intressitulu pärast üheksat kvartalit kestnud tõusu taas langusse, kirjutas Eesti Pank.

Nordea panga juhatuse liige Andreas Laane ütles Postimehele, et selle aasta esimese kvartali tulemustes Euribori järsk langus veel tunda ei andnud. Seda kinnitab ka panga puhta intressitulu kuueprotsendine kasv 17,2 miljoni euroni.

SEB puhas intressitulu kasvas samuti kuus protsenti – 21,9 miljoni euroni. Esimese kvartali majandustulemusi avaldanud suurematest pankadest moodustab seni erandi Swedbank, kelle puhas intressitulu kahanes üheksa protsenti, 51,4 miljoni euroni.

«Madal Euribor on meie esimese kvartali tulemustele mõju avaldanud,» kinnitas Swedbanki finantsdirektor Heiki Raadik ning lisas, et osa puhta intressitulu vähenemist tuli ka laenuportfelli amortisatsioonist. Swedbanki Eesti üksuse kasum kasvas esimeses kvartalis 17 protsendi ehk 7,6 miljoni euro võrra, 52,2 miljoni euroni. Kasumi kasv tuli tänu laenukahjude eraldiste vähenemisele 8,8 miljoni euro võrra.

Laenuraha ei mõjuta

Põhimõtteliselt, ehkki teatud mööndustega, on ka kommertspangad nõus keskpanga ja Mülleri arvamusega, et tänavu pankade kasumid kahanevad. «Nii nagu ujuva intressiga laenude tulu langeb, nii langeb ka lühiajaliste hoiuste kulu,» nentis SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit. «Teatud määral on summaarselt tõepoolest netoefekt negatiivne.»

«Tulenevalt madalatest euroturu intressimääradest on tõepoolest pankade laenukahjumite eelne kasum sellel aastal suure tõenäosusega väiksem kui eelmisel aastal,» kinnitas ka Heiki Raadik.

Andreas Laane sõnul on pankade kasumlikkuse seisukohalt oluline säilitada varade kvaliteet, portfelli kasv ja soodne finantseerimise hind. «Nordea Eesti intressitulud kasvasid möödunud aastal märkimisväärselt ka langenud eurorahaturu intressimäärade kontekstis. Seda toetas laenu- ja liisinguportfelli kaheksaprotsendine aastakasv,» ütles Laane.

Küsimusele, kas Euribori alanemine tähendab tulevikus ka uute laenude marginaali või teenustasude tõstmist, vastasid pangad eitavalt.

«Madal Euribor ei mõjuta laenude marginaali,» nentis Raadik. «Laenumarginaalide kasv tuleneb karmistuvatest regulatiivsetest nõuetest, milleks on suuremad kapitali- ja likviidsusnormatiivid. Samas on deposiitide hind otseses sõltuvuses euro turuintressidest.»

«Euriboride, laenumarginaalide ja teenustasude vahele ei ole õige tõmmata otsest seost,» kinnitas ka Andreas Laane. «Pankade ja äriühingute finantseerimise ja kapitali hind on Euroopas kasvanud, samas on lühiajalise tähtajaga deposiitide hind (mille puhul Euribori mõju suurem) langenud. See mõjutab pigem laenuintresside ja hoiuste vahelist marginaali, mis on kasvanud,» ütles Laane.

Pangad on hakanud tasapisi ka laenuintresside fikseerimist propageerima. Ühest küljest võib see olla päris mõistlik – eriti siis, kui seda oleks võimalik teha laenulepingu lõppemiseni. Samas toob laenulepingu ülevaatamine endaga kaasa ilmselt kliendi riskimarginaali tõstmise, mis suurendab ka panga intressitulu.

Tagasi üles