Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Euroopa päeva tumestas hirm demokraatia pärast

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
EL-i rahandusministrid toetasid finantstehingumaksu. | FOTO: Scanpix

Kui neli aastat tagasi käibis Euroopa Liidus moesõnana «päästeplaan» ja kaks aastat tagasi oli kuum väljend «kokkuhoid», siis nüüd öeldakse muudkui «kasv, kasv, kasv», võttis ühenduse kriisiaja retoorikamuutused kokku Prantsuse telekanali France 3 ajakirjanik Véronique Auber, kes esines eile europarlamendis Euroopa päeva puhul korraldatud seminaril.


Uuest sõnastusest andis tunnistust ka enne teda esinenud Prantsuse konservatiivse eurosaadiku Jean-Paul Gauzèsi jutt. «Praegu ütlevad kõik, et me vajame kasvu,» märkis ta. «Mitte François Hollande või Mario Draghi ei leiutanud seda.»

Kes valitseb ELi?

Kohe seejärel kordas Gauzès üle konservatiivide seisukoha, et enne edasiliikumist peab riikide rahanduse korda saama. Mispeale Saksa Vasakpartei esindaja Jürgen Klute märkis, et on üllatuslikult konservatiiviga nõus – võlakoormusega tuleb võidelda ning laenude põhjal tekkivat ümberjagamist ei taha ka vasakpoolsed.

Pärast mitme eurosaadiku järjestikust kõnet, mis mängisid erinevatel viisidel sellega, kuidas rahaasjade korrastamine ja majanduse kasvama panemine peavad käima paaris, võttis nende euroskeptikust Briti kolleeg Marta Andreasen olukorra kokku aga sõnadega: «Me pole jätkuvalt kriisist väljas. Me oleme selle probleemiga sügavas põhjas.»

Eile lisas viimastel aastatel pidevalt esiplaanil püsinud majandusprobleemidele värsket aktsenti pühapäeval toimunu. Ehk valimised Prantsusmaal ja Kreekas, millest esimene tõi võimule osa praegustest kokkulepetest vaidlustava sotsi Hollande’i ja teine andis ootamatult hea tulemuse parem- ja vasakäärmuslastele.

«Superpühapäev,» tegi mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu direktor José Ignacio Torreblanca võrdluse USA eelvalimiste mitmes osariigis korraga toimuvate voorude superteisipäevaga. Ja ta ei mõelnud seda positiivses võtmes.

Torreblanca sõnul näitas see, kui pingeliselt jälgiti kahes liikmesriigis toimuvat hääletust, et EL on nõrgenenud. «Viimastel aastatel oleme olnud tunnistajaks ELi institutsioonide õõnestamisele,» leidis ta. Tema sõnul on eriti nõrgenenud Euroopa Komisjoni ja parlamendi roll.

«Kes valitseb?» küsis Torre­blanca. «Ma ei saa enam oma tudengitele ELi poliitilist süsteemi õpetada, ilma et nad vaataksid mulle hämmastunult otsa.» Hispaania analüütiku hinnangul ei vaata keskmine eurooplane kriisi ei üleeuroopalisest perspektiivist ega ka mitte läbi oma erahuvide, vaid rahvuslikust vaatevinklist. Ning rahvustena nähakse toimuvat nullsumma mänguna, kus ühe riigi võit tähendab teise kaotust.

Nii nagu majanduse puhul kattusid Prantsuse konservatiivi ja Saksa vasakpoolse arusaamad, rääkisid ses küsimuses sarnast juttu Saksa konservatiiv Elmar Brok ja Prantsuse vasakpoolne Daniel Cohn-Bendit.

«See on tagasilangus. Tagasi rahvusriikide ELi,» ütles Brok. Rahvusriikide ELis määravad tema sõnul aga suuna suuremad maad, samas kui Euroopa ühtsus tähendaks, et laua taga istuvad võrdsetena ka keskmised ja väikesed riigid.

Cohn-Benditi hinnangul on probleem selles, et kuigi täidesaatev võim ELis peaks olema komisjoni käes, on liikmesmaade valitsusjuhte ja riigipäid ühendav liidunõukogu enda kätte haaranud nii täidesaatva kui seadusandliku võimu. Mingit kontrolli ja tasakaalustust liidunõukogule aga pole, komisjon on jäänud vaid nõuandja positsiooni.

Demokraatia vaenlased

«Komisjon ei tee ilmselt õigeid asju, kui nad teevad alati kohe seda, mida liidunõukogu tahab,» arvas Cohn-Bendit.

Itaalia ajakirja Il Tempo toimetaja Mario Sechi sekundeeris neile tõdemusega, et Prantsuse valimistel hääletati Prantsusmaa poolt ja Saksamaa vastu. Tema sõnul näitavad viimase aja arengud, et rahvusriigid on ELi poliitikas suurte tegijatena tagasi, aga ekslikul moel.

Ka Brok heitis kriitikanoole Prantsusmaa valimiste suunas, kus tema aatekaaslane Nicolas Sarkozy kaotas. Ta märkis, et talle tundub, et Hollande pooldab samuti pigem valitsustevahelist kui ühtset Euroopat.

Samas aga pühendas Brok sarnaselt enamiku nii tollel seminaril kui ka eilsel europarlamendi plenaaristungil osalenutega Prantsusmaast enam tähelepanu Kreekale, kus vasak- ja parempoolsuse servaparteid said rohkem hääli kui tsentris asuvad konservatiivid ja sotsid kokku.

«Me peame vaatama riike, kus demokraadid pole parlamendis enamuses,» hoiatas Brok. 1930ndate ja 1940ndate Euroopas juhtunut meenutanud sakslase sõnul seisab praegu kõigi suundade demokraatlikel parteidel ees võitlus selle eest, et demokraatia vaenlased ei saaks võimalust.

Cohn-Bendit aga nägi Kreeka valimiste puhul esmatähtsana seda, et rahva enamus väljendas rahulolematust seni seal rakendatud kokkuhoiupoliitikaga. «Meeldib see teile või mitte, Kreeka valimised andsid oma tulemused,» leidis ta. «Mis kasu on valimistest, kui nii kreeklastele kui prantslastele öeldakse, et valige, keda tahate, aga uus valitsus peab jätkama eelmise poliitikat?»

Praeguste raskuste osas mõnevõrra leebemale seisukohale jäi aga nendega koos esinenud Itaalia sots Roberto Gual­tieri. «Me oleme üleminekufaasis, mida keegi ei oodanud,» märkis ta. «Mina näeksin seda lihtsalt piinarikka faasina, mille peame läbi tegema.»

Tagasi üles