Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Euroala riigid ekslevad tihnikus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Euroopa Komisjoni asepresident Olli Rehn ütles Tallinnas esinedes, et võlgu elamine ei ole Euroopa lõunaosa möödapääsmatu eripära. Näiteks tõi ta 1980. aastad, kui Euroopa murelaps oli Taani. | FOTO: Raigo Pajula

«Väljaspool euroala on riigi enda asi, kas ta tuleb reformidega toime,» tõdes Euroopa Komisjoni asepresident Olli Rehn laupäeval Tallinnas esinedes. «Aga kui ta on juba klubi liige, muutub see kohe ka teiste mureks ja patustajate peale on väga raske häält tõsta.»



Rehni väitel on see ka üks peamisi põhjuseid, miks euro endiselt pimedas tihnikus uitab.

Ta nentis: Kreeka jääb euroalasse vaatamata sellele, et vastvalitud parlament on valdavalt kärbete vastu ja riigil puudub valitsus.

«Usun endiselt, et Kreeka suudab kokkulepetest kinni pidada,» nentis Rehn. «Kreeka enda jaoks oleks lahkumine palju hullem – Euroopa kannataks kindlasti ka, aga Kreeka kannataks rohkem.»

Rahumeelsed lätlased

Ka Soome väliskaubandusminister Alexander Stubb kinnitas Tallinnas Lennart Meri konverentsil esinedes, et Kreeka väljaviskamiseks euroklubist ei ole õige aeg, kuigi teised liikmesriigid on hädalise abistamiseks teinud rohkem, kui selleks kohustatud on.

«Euro on lubadus, mille on andnud 17 riiki, mõned neist ei ole olnud vastutustundlikud,» tõdes Stubb. «Sellega on keeruline toime tulla, aga me saame kindlasti hakkama.»

Samal ajal kui prantslased ja kreeklased protestivad kärbete vastu, on nii eestlased kui lätlased rahakotiraudade kokkutõmbamise enamasti suurema kärata üle elanud. Tõsi, Eestis tekitasid pisukese streigilaine õpetajate palgad. Lätis, kus pedagoogide sissetulekud on kolmandiku võrra väiksemad, polnud sedagi.

Eestlaste ja lätlaste jaoks on võrdlusmoment, mida keeruline majandusolukord tähendab, veidi erinev. Läti peaministri Valdis Dombrovskise sõnul ei tohiks raskused meid aga heidutada.

«Lätlastele kindlasti ei meeldi seisukoht, et kui oleme okupatsiooni üle elanud, siis võime ju veel veidi kannatada,» nentis ta. «Ka Põhjamaad on suutnud kärpida, kui see vajalikuks osutus, ja ei saa öelda, et nad oleksid tulnud eikuskilt.»

Läti pole kindlast eesmärgist ühineda euroalaga tänini loobunud. Nad annavad endale aru, et kõik, mis juhtub euroga, mõjutab paratamatult ka Läti latti.

Seega tajuvad lihtsad lätlased praegu pigem kõiki ühisrahaga seonduvaid halbu külgi. «Jälgime hoolega Eesti kogemust ja paistab, et see on endiselt positiivne,» nentis Dombrovskis siiski.

Lätil oli tema kinnitusel euroalaga liitumiseks kindel strateegia. Ent riigid on erinevad – kui Läti majandus oleks sügavale kuristikku kukkunud, poleks see teistele suuremat peavalu valmistanud. Kreekal puudub aga kindel kava kriisist väljatulekuks ja see mõjutab kõiki euroala riike.

Rehni sõnul ei saa väita, nagu oleksid igasugused reformid ja kindel majanduskasv Euroopa lõunaosas võimatu. Näiteks Portugal oli paarkümmend aastat tagasi, kui põhjala riikide majandusolukord Euroopale konnasilmaks oli, eeskujulik tärkava majandusega maa.

Selles, et Portugali käsi praegu enam nii hästi ei käi, võib Rehni sõnul süüdistada teiste seas ka Hiina endist liidrit Deng Xiaopingi ja Mihhail Gorbatšovi. Nimelt kasvas nende reformide tõttu kapitalistlikus maailmas töökäte hulk hinnanguliselt 600 miljoni inimese võrra ja investeeringud läksid Portugalist hoopis Aasiasse ja Ida-Euroopasse.

Nõiaringist välja

Rehn toonitas, et kriis ja võlgu elamine ei ole Euroopa lõunaosa möödapääsmatu eripära. «Soome lahe põhjakaldal arvatakse tihti, et Lõuna-Euroopa ei suuda ennast reformida kultuuriliste eripärade tõttu,» nentis ta.
«Toon seepeale alati näite, et 1980. aastatel oli Taani Euroopa murelapsena suurtes raskustes,» sõnas Rehn. «Taani reformis oma majandust tublisti ja temast on saanud üks edukamaid riike Euroopas. Sama juhtus ka Soome ja Rootsiga.»

Rehn meenutas muu hulgas tööd peaminister Esko Aho valitsuse heaks, kui hommikuti tuli kontrollida, kas riigikassas on ikka veel pisutki raha.

«Vaatamata rasketele aegadele metsanduses ja elektroonikas läheb Soomel praegu aga üsna hästi, seda just tänu viimase viieteistkümne aasta reformidele,» tõdes Rehn ja kinnitas, et kui Soome suutis nõiaringist välja tulla, siis saavad sellega hakkama ka teised.

Tagasi üles