Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Võlgades Kreeka tulevik muutub aina tumedamaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Politseinikud eile Ateenas kärpekavavastast protestijat politseibussi lohistamas. | FOTO: Reuters/Scanpix

Kreekas peab uued valimised korraldama, teatas sotsialistliku PASOKi liider Evangelos Venizelos eile pärast seda, kui oli luhtunud viimane lootus valitsust moodustada.



«Kahjuks liigub riik taas kord valimiste suunas,» sõnas Venizelos ja kahetses, et parteiliidrid polnud läbirääkimiste käigus üksmeelt saavutanud. Lakoonilise avalduse tegi ka presidendi kantselei, sõnades, et valitsust ei õnnestunud moodustada.

President Karolos Papoulias kohtub aga erakondade juhtidega taas täna kohaliku aja järgi kell 13, et määrata ametisse uute valimisteni töötav ajutine valitsus. Kreeklased saavad uuesti valimiskastide juurde suunduda kas 10. või 17. juunil

«Kreeka rahvas peab nüüd oma riigi hüvanguks õige valiku langetama,» sõnas Venizelos, kes oli ka eelmise aasta novembris moodustatud tehnokraatide valitsuses, mis toetas Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) päästepaketti.

«Abipaketi-meelsed erakonnad eelistaksid valitsust, kes piinab Kreeka rahvast edasi, selle asemel et lahendus leida,» sõnas aga parempoolse erakonna Sõltumatud Kreeklased liider Panos Kammenos. «Nad tegid mulle ettepaneku, mis oli aga liialt jäik, et ma oleks sellega nõustuda saanud,» lisas ta.

Kreekas tehtud arvamusküsitluse järgi liigub nüüd aga võidukursil 6. mai valimistel teiseks jäänud vasakpoolne Syriza, mis soovib abipaketi tingimused üle vaadata, kuid Kreeka kindlasti euro­alasse jätta. Valimisvõit annaks erakonnale automaatselt veel 50 lisakohta.

Euroopa liidrid on aga selgelt teatanud, et kui Kreeka abipaketiga seotud tingimusi ei täida, siis peatuvad ka rahavood riiki.

Saksa rahandusminister Wolf­gang Schäuble välistas eile taas kord ka päästepaketi tingimuste võimaliku muutmise. «Kreeka inimesed peavad ju teadma, et tingimused, mis me Kreeka puhul kokku leppisime ja käiku lasime, olid erakordselt suure pingutuse tulemus,» sõnas Schäuble eile pärast Brüsselis toimunud läbirääkimisi.

Kui aga Euroopa Keskpanga (ECB) ja IMFi rahavood Kreekasse pidurduks, võiks Kreeka juba järgmisel kuul pankrotti minna. Analüütikute sõnul tähendaks pankrot aga peaaegu kindlalt seda, et Kreeka naaseks riigivaluutana drahmi juurde.

«Nüüd valitseb märkimisväärne oht, et Kreekas saab järgmisel kuul lihtsalt raha otsa – riik ei saa palku välja maksta, ühistransporti töös hoida, infrastruktuuri säilitada. Riik variseks täielikku kaosesse,» sõnas Jonathan Loynes Briti makromajanduse analüüsikeskusest. Keskus on arvamusel, et Kreeka lahkub euroalast veel sel aastal.

Küll aga väitis euroala rahandusministrite grupi juht Jean-Claude Juncker üleeile hilisõhtul tehtud avalduses, et jutt Kreeka lahkumisest rahaliidust on mõttetus. Tema sõnul ei soovi sellist lahendust ükski euroriik.
IMF kirjutas aga ühes oma raportis kaudselt Kreekale viidates, et «poliitiline õnnetus euro­alas võib kaasa tuua tervet regiooni haarava rahanduskriisi».

Küll õnnestus Kreekal eile müüa 1,3 miljardi euro eest kolmekuulisi võlakirju, mille intress tõusis aprilli 4,20 protsendilt nüüd 4,34 protsendile. Võlakirjade nõudlus oli 2,3 miljardit eurot.

Kreeka majandus on aga jätkuvalt suures languses. Kreeka sisemajanduse kogutoodang vähenes eile avaldatud Eurostati esialgse majandusstatistika andmeil esimeses kvartalis aastaga 6,2 protsenti, neljandas kvartalis oli langus 7,5 protsenti. Kreeka keskpank ennustab riigi selle aasta majanduslanguseks 4,5 protsenti.

Eurotsooni ja kogu ELi majandus pääses aga langusesse minekust, võrreldes mullu neljanda kvartaliga majandus tänavu esimeses kvartalis ei kasvanud ega kahanenud. Analüütikud olid prognoosinud eurotsoonile 0,2-protsendilist majanduslangust.

Aasta võrdluses eurotsooni majandus esimeses kvartalis samuti ei kasvanud ega kahanenud, ELi majandus kasvas aga 0,1 protsenti.

Seega vältis eurotsoon majanduslangusse minekut, kuid riikide seis on üsna erinev. Eurotsooni suurima majandusega riik Saksamaa üllatas tugeva 0,5-protsendilise majanduskasvuga. Suuruselt teise majandusega Prantsusmaa majanduskasv püsis nullis. Suurtest riikidest kahanes Hispaania SKT 0,3 ja Itaalia SKT 0,8 protsenti.

Tagasi üles