Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mis saab Võsu inimeste turvatundest ja komando lilledest?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Võsu päästjad lõpetasid eile hommikul viimase valve 18 aastat tegutsenud kutselises komandos. Õhtul tõstsid nad pitsi suule ja meenutasid koos töötatud aastaid. | FOTO: Andres Haabu

Lääne-Virumaa Võsu päästekomando 11 meest panid ametiühinguraha kokku ning lasid 18 aastat töötanud ja eilsest suletud kutselisele komandole selle eest soolase peielaua katta; Ida päästekeskuse poolt toodi kohale tort, kohv ja lauakatjad näitsikud.

Eile kell neli pärastlõunal kruvisid Võsu mehed vana sildi komandoseinalt maha ja asendasid uuega. | FOTO: Andres Haabu


Võsu mehed pressisid eile pärastlõunaks mustad vormipüksid sirgesse viiki ja kõndisid oma mereäärse villa mõõtu komandomaja juurde. Hoidusid tagasihoidlikult hoovi peal harali ja suurt juttu omavahel ei ajanud. Eks ole koos läbi elatud paljugi, aga see ju nagunii teada.

«No Võsu kõrtsid põlesid,» nimetas ligi 40-aastase vabatahtliku ja 18-aastase kutselise päästja staažiga Olev Pähklamäe. «Neptun, Jokker ja grill­baar,» loetles ta.

Kümnest kaheksa jätkavad

Neptuni põlengu meenutamine päästis meeste keelepaelad valla. Selle 2001. aasta 19. jaanuari tulekahju ajal puhus põhjatuul 22 meetrit sekundis ja suur kahjutuli ei paistnud isegi 60 meetri kaugusele mereranda läbi tiheda tuisu.

Voolikud olid otsapidi meres ja vett pumbati ühtejärge 16 ja pool tundi. Nõukogudeaegse korduvalt tõrvatud katusega kõrts põles maani maha ning päästjate põhitöö oli hoida, et tuli suure tuulega teistele majadele ei kanduks.

Küllap needsamad mehed kihutavad ka edaspidi kohale, kui Võsul kahjutuli juhtub lahti minema.

Eile aga ootasid mehed rahulikult, kuni nad ükshaaval ette kutsuti, et siis sirge seljaga depoo suure ukse vahele astuda. Tänuks töö eest andis komandopealik Andrus Aasmäe igaühele neist mehise käepigistuse saatel punase tulekustuti, raamitud tänukirja ja taskulambi.

Mehed küll ei hõiganud, et kuningas on surnud, elagu kuningas, aga päästeameti peadirektor Kalev Timberg andis Võsu meestele vana majasildi, kus kirjas «Ida-Eesti päästekeskus, Võsu komando», asemele uue: «Võsu vabatahtlik tuletõrjeühing».

Sildid lasti lahti ja siis kinni kruvida Pähklamäel. Tema on pensionieas mees ja kusagile kutselise päästjana enam tööle ei kipu, aga küllap ta vabatahtlikuna ikka jätkab.

Kümnest mehest kaheksa jätkavad kutselistena teistes komandodes – kuus Võsu kandi meest Kundas ning kaks kaugemat Tapal ja Loksal.

Ei Aasmäe ega ka Võsu priitahtlike pritsimeeste pealik Valdek Kilk muretsenud seepärast, et mehi edaspidi vabatahtlikena tulekahjule ei torma. Kuus Kunda komandosse kolijat on end pannud kirja ka vabatahtlikena Võsul ning lisaks on ühinguga liitunud endisi kutselisi päästjaid.

«Ka päästetehnika jääb Võsule alles – ainult osa voolikuid viidi minema, kuid paarist voolikukilomeetrist piisab ka täiesti,» kinnitas Aasmäe.

Mehed aga muretsevad üldise turvatunde pärast, et vabatahtlikud ei jõua nii kiiresti sündmuskohale kui kutseline komando.

«Metsatulekahjud oleme Lahemaa kõrgendatud ohuga metsades suutnud eos kustutada ja suurt kahjutuld pole meil lahti läinudki,» rääkis Kilk. «Kiirus on tulekahju puhul oluline ja suvel läheb kuiv männimetsaalune kui säraküünal, kui kohe põlenguala piiratud ei saa. Kui abi veerand või pool tundi hilineb, siis on tuli juba laiali läinud.»

Aasmäe selgitas, et kutselises komandos peab pääste­auto, kus kaks meest on kohapeal valves, välja sõitma minuti jooksul.

«Vabatahtlikke on ka valves korraga kaks meest, aga nende reageerimisaeg on kuni kümme minutit – kuni mehed kodust ja muude toimetuste juurest päästemajja auto juurde jõuavad,» rääkis ta.

Kuidas kõik toimima hakkab, kui sageli Võsu vabatahtlikke kahjutuledele kutsutakse, näitab aeg. «Mullu oli Võsu meestel 136 väljakutset, tunamullu 98,» nimetas Aasmäe arve ja arvas, et vabatahtlikel nii palju päästma kihutamisi ilmselt ei tule.

Priitahtlikel pritsimeestel on Võsul saja-aastane ajalugu seljataga ja augustis kavatsetakse seda tähtpäeva tähistada. Vahepeal, kui kutseline komando 1994. aastal loodi, jäi vabatahtlike ühingu tegevus soiku, kuid 2000. aastal võtsid mehed ette ja taaselustasid traditsioonid.

On korraldatud spordiüritusi, jaanitulesid, taastatud kaks ajaloolist pritsikuuri ja kellatorn. Ühingut on algusest peale vedanud 1999. aastal päästetööle asunud Kilk.
Ühingus on kirjas 24 liiget ja 13 meest on lubanud vabatahtlikena teenistust jätkata.

Hoone seltsitegevuseks

Komandomajja, mis 1981. aastal Võsu randa vetelpäästele ehitatud, kolis 1994. aastal ka päästekomando ning alles 1999. aastal ehitati maja suuremaks ja ilusaks. Päästeautod ja muud vahendid jäävad hoonesse alles ning suvel baseeruvad seal edasi ka vetelpäästjad.
Nüüd saab Võsu rahvas hoonet ka igasuguseks seltsitegevuseks kasutama hakata.

«Eakatel on rannaklubis väikesed ruumid, Virumaa rannakalurite seltsil võiks siin oma kontor olla,» loetles Kilk võimalikke tegevusi. «Soov on, et maja jääks vallale.»

Mehed muretsesid, mis saab lilledest, mida komando ainuke naistöötaja, majas puhtust pidanud Aime Promen erilise hoole ja armastusega kasvatanud. Pensionieas proua, kes komandomehi justkui oma poegadeks nimetas, lubas, et käib vähemalt esialgu kord-paar nädalas lillede eest hoolitsemas. «Kuni selgub, mis neist edasi saab.»

Eile õhtul lõid Võsu endised ja äsjased päästemehed komando mälestuseks šampanjaklaasid kokku, tõid külmast ka «haljad» pudelid välja. Pillimees Kilk oli kodust ka akordioni kaasa võtnud. Paar päeva pärast «peiesid» mehed puhkavad ning 19. maist asub osa neist juba vabatahtlikena päästevalvesse.

Komandode ümberkorraldus

•    Eile suleti üheksa riiklikku päästekomandot: Emmaste (Hiiumaa), Kanepi (Põlvamaa), Leisi (Saaremaa), Palamuse (Jõgevamaa), Puhja (Tartumaa), Puka (Valgamaa), Saku (Harjumaa), Võnnu (Tartumaa) ja Võsu (Lääne-Virumaa).

•    Komandode sulgemisega ametikohti ei koondatud, isikkoosseisuga tugevdatakse teisi komandosid. Muudatuse tõttu loobus 69 päästjast 17 pakutud töökohast teises komandos.

•    Praegu on Eestis 72 riiklikku päästekomandot ja 87 vabatahtlikku komandot. Päästjaid on üle 1700 ja vabatahtlikke on üle 1100 inimese.

•    Suletud Palamuse, Saku ja Võsu komando asemel asus eile tööle vabatahtlik komando. Emmaste, Kanepi, Leisi, Puhja, Puka ja Võnnu komando osas käib vastav tegevus. Vabatahtliku seltsi moodustamisega on kõige kaugemale jõutud Leisis ja Võnnus.

Allikas: päästeamet

Tagasi üles