Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Poola ja Leedu tüli on jõudnud NATOni

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Märtsikuine poola vähemuse meeleavaldus Vilniuses, kus protestiti taas koolireformi vastu, millega läksid poolakate koolides leedukeelseiks Leedu ajaloo ja geograafia tunnid. | FOTO: Reuters/Scanpix

Leedu presidendi Dalia Grybaus­kaite möödunudkuine otsus mitte minna Poolasse sealse ning Eesti ja Läti kolleegidega NATO tippkohtumise tarbeks ühiseid seisukohti kujundama oli üks märke, et Varssavi ja Vilniuse erimeelsused Leedus elava poola vähemuse küsimuses tikuvad juba piirkondliku julgeoleku teemade ringi.


Tüli tekitavaid teemasid on laias laastus kolm. Esiteks tahab poola vähemus kirjutada oma nimesid Leedu dokumentidel poolapäraselt, kasutades tähti, mida leedu keeles pole. Teiseks tahavad nad tiheda poola asustustega piirkondades poolakeelseid silte. Kolmandaks on nad vastu koolireformile, millega kohustab Leedu valitsus ka poolakeelsetes koolides õpetama Leedu ajalugu ja geograafiat leedu keeles.

«See on põhimõtte, Euroopa Nõukogu ja euroopaliku tsiviliseeritud käitumise küsimus!» teatas Poola Rahvusvaheliste Suhete Instituudi vanemteadur Eugeniusz Smolar Postimehele Lennart Meri konverentsi ajal antud intervjuus.

Teema pingestus hiljuti

Nii tema kui samal üritusel Postimehega rääkinud Vilniuse ülikooli politoloogiadotsent Tomas Janeliūnas tunnistasid, et see teema on läinud pingeliseks alles viimasel paaril aastal. Värskeima näitena viitasid mõlemad uuringule, mille kohaselt ei taha 51 protsenti leedulastest enam endale poolakast naabrit.

Smolari väitel on Poola valitsus hakanud aru saama, et Leedu pole viimased 20 aastat täitnud neile antud lubadusi ja endale lepingutega võetud kohustusi. «See on usalduskriis,» süüdistas ta.

Janeliūnase hinnangul pole aga Varssavi suurema osa viimasest 20 aastast Leedu poolakate vastu eriti huvigi tundnud. «Nad elasid suhteliselt eraldatuna nii Leedu kui ka Poola valitsusest,» rääkis ta. «Nad räägivad mitte just väga puhast poola keelt – see on omamoodi segu leedu, poola ja vene keelest. Osa uuringute kohaselt on nad olnud 20 aastat Vene meedia mõju all. Nad ei ole olnud väga lojaalsed Leedu riigile.»

Leedu valitsus omakorda hoidis end lihtsalt eemale. «Leedu ei tegelenud nende integreerimisega,» tunnistas Janeliūnas. «Poola vähemus ei pingutanud ka selleks, et leedu keelt õppida või riigi seadusi täita.»

Peamiselt poolakatega asustatud omavalitsustes on nad kogu aeg võimul olnud. «On kaks väikest piirkonda, mida kontrollib poola vähemuse erakond. Neil pole olnud poliitilist võistlust,» selgitas Janeliūnas. «Nad käituvad kui nende kohalike ühiskondade valitsejad, kes ei järgi isegi mitte kõiki Leedu seadusi ega hooli oma rahva heaolust. Praegu on need kaks kohta vähem arenenud kui ülejäänud piirkonnad.»

Samas ei jätnud ta tunnistamata oma valitsuse möödalaskmisi. Tema sõnul palus Varssavi juba mõnda aega Leedult, et see nende vähemust toetaks. «Leedulased ei teinud midagi – leidsid, et suurt probleemi pole, milleks peaks me oma energiat kulutama,» kirjeldas Janeliūnas.

Suurem probleem tekkis leedulase hinnangul siis, kui Poolas hakkasid populaarsust koguma natsionalistlikud vaated. «Poola välisminister Radoslaw Sikorski hakkas kehastuma poola vähemuse kaitsjaks välismaal, mistap sellest sai suur rahvusvaheline probleem,» leidis ta.

Just Sikorskit peetaksegi Leedus tihti kurja juureks. «Ta demonstreeris üsna selgelt, et ta pole valmis mitte mingiks kompromissiks, kui ütles, et ei astu Leedu pinnale enne, kui Leedu kõik probleemid lahendab,» märkis Janeliūnas. «Sellise ultimatiivse tooni peale võttis Leedu loomulikult ka kaitsepositsiooni, leides, et niisuguses olukorras polekski võimalik mitte kompromiss, vaid ainult ultimaatumi aktsepteerimine.»

Isegi Poola Raadio koduleht märgib põhjuseks, miks Grybauskaite otsustas Varssavisse mitte sõita, Sikorski välispoliitika aastakõnet. «Meil on hea meel näha, et meie sidemed Eesti ja Lätiga lähevad järjest tugevamaks. Suhetes Leeduga loodame uuele avangule koos valitsusega, kes vannutatakse ametisse oktoobris,» tsiteerib raadio tema sõnu parlamendi ees.

Praegused küsitlused näitavad, et sügisestel Leedu valimistel vahetavad Andrius Kubiliuse konservatiivide valitsuse välja sotsiaaldemokraadid. Janeliūnas usub, et sotside retoorika võib olla mõnevõrra pehmem, kuid ei usu, et nende seisukoht üldplaanis erineks praeguse valitsuse omast just palju.

Lootust näeb leedulane aga hoopis selles, et tüli on jõudnud nende mõlema julgeolekut puudutavale tasemele. «Nüüd näen, et isegi mõlema maa poliitikud mõistavad, et ehk on mindud liiga kaugele, ja kaaluvad, et ehk on see punkt, kus peaks astuma sammu tagasi ja vaatama neid vähemuse küsimusi pisut kainema pilguga,» ütles ta.

Janeliūnas tõi välja möödunud nädalal Leedu erakondade vahel sõlmitud kokkuleppe, et kaitsekulutuste suurendamist edaspidi toetatakse.

«Ainult kaks parteid keeldus,» kirjeldas Janeliūnas. «Üks neist oli roheliste ja põllumeeste partei, kes ütles, et tähtsam on haridus ja sotsiaalsektor. Teine oli poola partei. Nemad keeldusid igasuguse selgituseta.»

«Kaks päeva hiljem mõtlesid poolakad ümber. Ma usun, et see oli signaal Varssavist, mis ütles, et võtke end kokku – see on julgeoleku küsimus ja meie ise avaldame ka Leedule survet, et nad kaitsekulutusi tõstaksid,» oletas Janeliūnas.

Küsimusele, kuivõrd võiksid paika pidada kahtlustused, et kahe NATO riigi jagelemist mahitab ka idanaaber, vastas Janeliūnas: «Leedus on kuuldusi, et poola erakonda rahastatakse Venemaalt ja et Vene luureteenistustel on sidemeid selle erakonnaga. Aga ametlikke tõendeid pole. Kuid ma usun, piisab üldisest arusaamast, et Venemaal on selle probleemi levimise üle hea meel, ja see, et ta suudab lüüa lõhesid Baltimaade ja Poola vahele.»

Poliitika ja ajalugu eraldi

Smolari väitel on aga ka Varssavi Moskva osas valvas ning seetõttu olnud eriti hoolikas ajaloo ja poliitika eraldi hoidmisel. «Me lahendasime oma probleemid Saksamaaga, kuigi nad olid tapnud kuus miljonit meie kodanikku,» tõi ta näite. «Suures osas lahendasime oma probleemid ukrainlastega, kuigi me tapsime sõja ajal üksteist.»

«Poolakate küsimus Leedus pole ajalooline,» jätkas ta. «Aastast 1988 pole Poola parlamendis olnud ühtki erakonda, kes võtaks revanšistliku lähenemise Vilniuse (Leedu põhiseaduslik pealinn oli 19 Teisele maailmasõjale eelnenud aastat Poola poolt okupeeritud – toim) või Lvivi (oli Teise maailmasõjani samuti Poola käes – toim) osas.»

«Me oleme olnud väga teadlikud selle suhtes, et Venemaa võib meie minevikku ja erimeelsusi kuritarvitada,» lausus Smolar.

Smolari sõnul ei paistnud kahe riigi erimeelsused tükk aega välja seetõttu, et kõnelusi neis küsimustes peeti kuluaarides, kus anti ka vastastikku lubadusi.

«Meie ootame progressi. Kui oleks progressi märke, oleksime juba teel kriisist välja,» leidis poolakas. Küsimusele, kas Poola, kes süüdistab Leedut lepingute mittetäitmises, võiks tüli kohtus lahendada, vastas Smolar, et peab seda tõenäoliseks. «Aga kõigepealt läheme OSCEsse,» lubas ta.

Tagasi üles