Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Toetus jääb omavalitsuste kanda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kolmikute Karli (paremalt), Mattiase ja Ete isa Kalev Vapper tõdeb, et mitmikute kasvatamine nõuab ka mitmekordset hoolt. | FOTO: Andres Haabu

Kolmikutega peret käsitleb riik toetuste maksmisel nagu tavalist kolmelapselist peret, tegemata neile mingeid erandeid.

Kui Lätis makstakse kolmikute sünni puhul valitsuse reservfondist toetust, siis Eestis on selliste perede abistamine jäetud omavalitsuste kanda. Kolmikute emade kinnitusel vajaksid aga mitmikute vanemad lisaks rahalisele abile ka moraalset tuge ja nõustamist.

«Füüsiliselt läheb lihtsamaks, kui lapsed jalad alla saavad, aga majanduslikult läheb iga aastaga raskemaks,» rääkis Haide Antson, kelle kolmikutest pojad tänavu põhikooli lõpetavad.

Ta lisas, et kindlasti on igal suurel perel majanduslikult keeruline toime tulla, aga kolmikute puhul pole näiteks võtta vanemate õdede-vendade asju, mida saaks uuesti kasutada.

«Üks asi on riided, teine asi laagrid ja trennid,» nentis Antson. Kunagi sai nende pere suvise laagri jaoks linnaosavalitsusest toetust, aga hiljem öeldi väga selgelt, et kui sissetulekud ei jää allapoole toimetulekupiiri, siis pole mõtet küsidagi.

«See toetus ei peaks olema automaatne, aga et oleks võimalus seda taotleda, kui on vaja,» märkis Antson. «Et lapsed ei jääks selletõttu võimalustest ilma, kuna neid on korraga kolm ilmale tulnud.»

Psühholoogiline abi

Antsoni sõnul on ta aastate jooksul harjunud küsima, kas oleks võimalik midagi soodsamalt saada. Samas tunnistas ta, et kogu aeg lihtsalt ei jaksa palumas käia ja mõneti on see ka alandav.

«Vanemahüvitis võiks olla mitmikute puhul suurem, et kui vanemad kasvatavad sama ajaga põhimõtteliselt üles kaks või kolm last, siis võiks ju selle eest ka natuke rohkem maksta,» arutles nelja-aastaste kolmikute ema Eger Ninn. Ta pakkus välja, et riik võiks kaksikute puhul maksta näiteks 1,5-kordset ja kolmikute puhul kahekordset vanemahüvitist.

«Loomulikult oleks tore, kui riik või omavalitsus organiseeriks spetsiaalse hoidja, kes vahel abiks käib, lapsi hoiab ja suuremad tolmurullid kokku lükkab,» nentis Ninn.

Mõlema ema kinnitusel vajavad kolmikute vanemad hädasti ka psühholoogilist abi. «Vanemad vajavad moraalset tuge, kui saavad teada, et neil on korraga kolm last,» on psühholoogina töötav Haide Antson veendunud.

«Enne pole sul ühtegi last ja siis äkki on kolm, iseenda jaoks, paarisuhtele ei jää absoluutselt mingit aega,» selgitas ta. «See on paras proovikivi.» Ta lisas, et lõpuks saavad kõik hakkama, aga mille arvelt ja mis hinnaga?

Eger Ninni arvates võiks nii kolmikute kui ka kaksikute vanemate jaoks olla eraldi perekool või nõustamine. «Kui Gordoni perekool tegi hiljuti hasartmängumaksu nõukogu raha eest odava meestele mõeldud koolituse, siis mõtlesin, et miks nad ei võiks midagi sarnast teha ka mitmike ja paljulapseliste perede vanematele,» nentis ta.

Võimalused erinevad

Lätis makstakse kolmikute sünni puhul valitsuse reservfondist toetust 6000 latti (8604 eurot), Eestis on selliste perede toetamine jäetud omavalitsuste kanda.

Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall ütles, et kolmikutega peret käsitletakse toetuste maksmisel nagu kolmelapselist peret. «Ühekordset riiklikku sünnitoetust makstakse iga sündinud lapse kohta – kolmikute sünni puhul kokku 960 eurot,» sõnas Pall.

Ka igakuist lapsetoetust ja lapsehooldustasu makstakse kolmikute puhul nii nagu kolme lapsega perele. Pall kinnitas, et mitmike sünni puhul ei ole loodud erimeetmeid, vaid kõiki peresid, kus on palju lapsi, püütakse toetada rohkem kui ühe lapsega peresid.

Paraku on ka omavalitsuste võimekus ja rahakott erinevad. Tallinnas sündisid viimased kolmikud mullu ning pealinn maksis vanematele ühekordset sünnitoetust 6392 eurot. See summa ei ole viimase viie aasta jooksul muutunud ja mingeid hilisemaid toetusi kolmikutele ette nähtud ei ole.

«Tartu linna tavapärane toetus kolmikute vanematele on 30 000 krooni ehk 1917 eurot ja toetuse suurus on viimased viis aastat olnud sama,» ütles Tartu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse juhataja Sirli Peterson. Tartus sündisid viimati kolmikud tänavu veebruaris.

Petersoni sõnul on vanemal, kel kolm või enam kuni seitsmeaastast last, õigus taotleda kolmanda ja iga järgneva lapse eest 100 protsendi ulatuses vabastust lasteaiatasust. Huvialaringidega on Tartu sõlminud lepingud, kus ringil endal on võimalus vabastada osavõtutasust kuni 20 protsenti ringis käijatest.

Muude toetuste ja soodustuste saamine sõltub Tartus sellest, kas pere kuulub vähekindlustatute hulka. «Lasterikkus ei tähenda alati, et pere on vaene,» ütles Peterson.

Harjumaal Viimsi vallas sündisid kolmikud viimati mullu sügisel. «Mitmikute sünni puhul eraldi toetuse määra ei ole kehtestatud,» ütles valla sotsiaal- ja terviseameti juhataja Helen Jõks. Viimsi maksab lapse sünnitoetust 255,65 eurot lapse kohta. Esimene osa ehk veerand summast makstakse kohe pärast sündi ning ülejäänud osa lapse aastaseks saamisel.

Mullu novembris sündisid esimesed kolmikud ka Tartumaa Rõngu valda. Sünnitoetust maksti iga lapse kohta 320

eurot ja praegu toetatakse peret 60 euroga kuus. «Vestelnud perega nende majanduslikust olukorrast, võib igakuine lisatoetuse suurus tõusta 100 euroni kuus. Ootame vanema avaldust,» ütles valla sotsiaalametnik Ene Sõber.

Piirilinnas Narvas sündisid kolmikud viimati 2008. aastal ning lisaks tavapärasele sünnitoetusele 3000 krooni lapse kohta sai pere reservfondist 30 000 krooni. Lisaks on perele makstud kriisitoetust 683 eurot ning lapsehoiu toetust 6132 eurot. Mullu sündisid Eestis viied kolmikud.

Tagasi üles