Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tarkade otsuste fond sunnib mõtlema

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Riigikantselei eelmine strateegiadirektor Keit Kasemets. | FOTO: Andres Haabu

Tõenäoliselt on Eesti riigi jaoks lähemate aastate olulisimate teemade seas peretoetuste süsteem, kutsehariduse kohandamine muutuva tööturu mõjul ja kõrgema lisandväärtusega investeeringute ligitõmbamine.


Miks on põhjust seda arvata? Sest need on mõned selle aasta teemadest, mille uurimist otsustas värskelt toetada avalikkusele vähetuntud, aga üldse mitte vähe oluline tarkade otsuste fond.

Pretensioonika nimega fond, mis alates tegevuse alustamisest 2008. aastal riigikantselei juures on toetanud kümneid valitsusringkondades aktuaalseks ja prioriteetseks peetavaid uurimissuundi, mis peavad aitama teha riigivalitsemisel paremini läbimõeldud otsuseid. Kuna üldlevinud arusaama järgi teevad valitsejad põhiliselt ikka rumalaid otsuseid, on nimi «tarkade otsuste fond» küllaltki julge.

«Oli kolm peamist probleemi, mida nägime ja tahtsime selle fondiga lahendada,» meenutab TOFi loomisest peale asja juures olnud riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets.

«Esiteks, et riigi tasandil liiga vähe analüüsitakse suurte, ministeeriumidevaheliste otsuste mõjusid,» ütleb ta. «Teiseks see, et meie valitsusadministratsioon on teadagi võrdlemisi killustunud ja ministeeriumid toimetavad omaette, ei aruta piisavalt läbi erinevaid valikuid omavahel ega valitsusväliste osalistega. Kolmandaks see, et luua ka valitsusvälistele organisatsioonidele rohkem võimalusi poliitikaaruteludes mõtestatult kaasa rääkida.»

Algul idee, siis toetus

Kasemets tõdeb, et ametiühingud, tööandjate organisatsioonid, omavalitsusliidud jt on väga aktiivselt erinevatel aastatel oma ideid esitanud ja paljud neist projektidest on ka tööle hakanud. Üheks tulemuslikuks näiteks on tema sõnul koos e-tervise sihtasutusega arendatud e-tervise projekti, kus on väga praktiline tulemus töötava süsteemi näol olemas.

Kaubandus-tööstuskoda analüüsis ettevõtete ekspordiprobleeme, mille tulemusena muudeti arengukavu ja ministeeriumide plaane. Ka Eesti Koostöö Kogu veetud haridusstrateegia tegemine on sellest fondist toetatud.

«Algul oli see (TOF – toim) meie jaoks üks väga tore fond, aga siis nad hakkasid masu tuleku ajal rohkem eelistama riigiasutusi,» meenutab tööandjate keskliidu projektijuht Kadri Seeder, kes on ise juhtinud kahte fondist toetatud projekti. Neist ühe teemaks oli kaugtöötamine era- ja avalikus sektoris ning teisel ettevõtete palgapoliitika võrdleva uuringu metoodika analüüs. Ehkki otsest tulemust on raske mõõta, kuna mõlemal puhul oli tegu suuresti teema algatamisega enne järgmisi samme, olid projektid kindlasti olulised.

TOFi toetatud teemade seas leiab olulisi asju igast vallast: regionaalse pendelrände uuringust kuni maksejõuetuse tüüpiliste põhjuste analüüsini. Teostamisel on näiteks uuring tervishoiusüsteemi pettustest ja riskidest, riigiasutuste ühise büroo mudelist Läänemaal ning põlevkivipoliitika tulevikust.

«Ühe praktilise edunäitena võib tuua sotsiaalministeeriumi eestvõttel tehtud seksuaalkurjategijate ravijuhiste võrdleva analüüsi,» kinnitab ministeeriumi meediasuhete nõunik Tiina Ansip. «Eesti tingimustele kohandatud seksuaalkurjategijate ravijuhist polnud olemas, TOFi rahastuse toel sai see tehtud. See teema jääb nii sotsiaalministeeriumi kui ka justiitsministeeriumi haldusalasse.»

Selle analüüsi üheks praktiliseks tulemuseks on justiitsministeeriumis valminud seksuaalkurjategijate ravivõimalusi laiendav ja täpsustav eelnõu, mis on sel nädalal riigikogus teisel lugemisel.

Masu kärpis võimalusi

Kasemetsa sõnul on TOFist raha saamise eeltingimus alati, et taotlused peavad olema mitme osalisega. Näiteks eri ministeeriumid koos või siis ministeerium koos valdkonna mõne muu organisatsiooniga.
«Me ei ole pidanud tähtsaks ainult analüüsi lõpptulemust, vaid ka protsessi,» räägib ta.

Kuidas need otsused siis sünnivad, kes otsustab, milliseid tarku otsuseid on riigis kõige enam lähiajal vaja teha?

Tegutseb kaks suurt ministeeriumidevahelist töörühma – konkurentsivõime ja säästva arengu töörühm. Sinna kuuluvad ministeeriumide asekantslerid nendes valdkondades ja lisaks mõned vabaühenduste esindajad. TOFi projektid peavad saama nende mõlema heakskiidu.

«See peaks just tagama, et tõesti kõige vajalikumad ning kõige uuenduslikumad ja jätkusuutlikumad projektid välja valitakse,» arvab riigikantselei strateegiajuht Kasemets.

Kahe erineva fookusega valitsuskomisjoni koosmõjus leitakse ka tasakaal, et asi ei kalduks liiga majanduse või liiga nn pehmete teemade poole.

Ministeeriumid peaksid ka igapäevaselt ise selliseid analüüse tegema. Kasemets tunnistab, et ootus oligi selles, et juurutatakse niisugune kultuur, muudetakse väärtushinnanguid ja teadvustatakse rohkem põhjalike analüüside tegemise vajadust ning edasi leiavad ministeeriumid ise rohkem võimalusi.

Päriselt pole see veel loodetud kujul teostunud. «Natuke mõjutas ministeeriumide võimalusi ka majanduskriisi tulek,» nendib Kasemets.

Seetõttu on TOF viimastel aastatel olnud ikkagi üks peamisi allikaid, kust on võimalik põhjalikumaid uuringuid teha.

Taotlusi on igal aastal olnud palju rohkem kui võimalusi. Kokku on fondi senine toetuste rahaline maht 4,8 miljonit eurot ja põhiliselt on see kõik olnud Euroopa Liidu sotsiaalfondi raha.

«Jah, ka nii võib põhimõtteliselt öelda, et tegu on ühe pikaajalise europrojektiga,» tunnistab riigikantselei strateegiadirektor.

Kas TOF lõpetabki, kui see euroraha otsa saab? Lõpeb raha, saavad otsa ka targad otsused?

«Ei, kindlasti ei ole meie plaan selle raha lõppemisel fond kinni panna,» kinnitab Kasemets. «Me ei käsitle seda fondi projektina, vaid lihtsalt kasutame neid euroliidu raha vajalike tegevustega alustamiseks.»

Kommentaar

Jorma Sarv

kultuuriministeeriumi arendus- ja personaliosakonna juhataja

Need projektid, mis kultuuriministeerium on saanud TOFis ellu viia, on olnud kõik oma valdkonnas üpriski kaaluka tähtsusega. Näiteks hiljutine kultuuri- ja spordisündmuste regionaalsete mõjude uuring või 20. sajandi arhitektuuripärandi kaardistus.

Kultuuriministeeriumi poolt vaadates on valitsuse idee kasutada eraldi uuringute meedet väga tähtis. Kui räägime sageli teadmistepõhisest poliitikast, siis ministeeriumide eelarves ei ole olnud küll võrreldavat võimalust tellida analüüse ja uuringuid. Vähemalt kultuuriministeeriumil mitte.

Tänavuses eelarves on meil lõpuks ka kultuuripoliitika uuringute rida, varem seda polnud. Kuna ministeeriumide võimekus uuringute tellimisel ja rahastamisel on erinev, loob selline rahastu olulisi lisavõimalusi otsusteks vajaliku teadmise kogumisel.

Kui me aeg-ajalt kritiseerime, et iga ministeerium elab nagu omaette silotornis, siis siin on suund võetud valdkondadevahelistele algatustele, mis aitab kaasa terviklikumale lähenemisele ning maandab riske, mis seotud n-ö hallide aladega ametkondade valitsemisalade vahel. Selle koostöö ergutamine on kindlasti hea.

TOFi abi 2012
Tarkade otsuste fondi toetatavad uuringud
1. Raskustes olevate ettevõtjate analüüsimeetod
Uuringu eesmärk on välja töötada analüüsimeetod, mida oleks ametiasutustel võimalik riigiabi andmise taotluste hindamisel kasutada.
2. E-äri ja e-kaubanduse kasutamise barjäärid Eesti ettevõtetes
Digitaalse turu arendamine on üks Eesti valitsuse prioriteetidest. Uuringu tulemusel peaks valmima ülevaade koos poliitikasoovitustega.
3. Rahvusvaheliste parimate praktikate väljaselgitamine Eesti kaitsetööstussektori arendamiseks
Uuringu eesmärk on analüüsida Eesti praegust kaitsetööstuse sektorit ning teha ettepanekuid kaitsetööstuse arendamiseks.
4. Muutuva tööturu väljakutsed kutseharidusele
Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas hindavad Eesti tööandjad kaasaegse kutseharidusliku ettevalmistuse saanud töötajate teadmiste ja oskuste vastavust töökohtadel nõutavaga.
5. Finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuring Eesti elanike hulgas: teadmised, oskused, käitumine ja hoiakud isiklike rahaasjade korraldamisel põlvkondade lõikes
Uuringu eesmärk on analüüsida erinevate põlvkondade hoiakuid ja käitumist isiklike rahaasjade korraldamisel.
6. Vanema hooldusõigus vägivaldses peres
Uuringu eesmärk on analüüsida hooldusõiguse üleandmise ja piiramisega seotud regulatsioone, praktikaid ning spetsialistide hinnanguid ja hoiakuid Eestis.
7. Peredele mõeldud toetuste ja lapsehoiusüsteemi mõjude audit
Eesmärk on saada ühtsed ettepanekud arendamaks peredele suunatud rahaliste toetuste süsteemi ja teenuste süsteemi (eelkõige lapsehoid) eesmärgiga vähendada vaesust ning arendada süsteeme ühtselt ja kuluefektiivselt.
8. Andmeaitade (teiseste andmekogude) loomise põhimõtete väljatöötamine
Uuring peab pakkuma välja tehnoloogia ja reeglistiku ühtlustatud andmeaitade loomisele riigis.
9. Kõrgema lisandväärtusega ja T&A-mahukate välisinvesteeringute kaasamine Eesti innovatsioonipoliitika osana
Uuringu eesmärk on jõuda konkreetsete poliitikasoovitusteni, mis tugineksid maailma parimate praktikate analüüsile ning arvestaksid samas Eesti taustsüsteemi piirangutega.
Allikas: riigikantselei   strateegiabüroo

Tagasi üles