Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Helsingi lasteaias kõlab esmaspäevast eesti keel

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Uut lasteaeda ja Annika Madissoni (vasakul) tervitasid eile ka Helsingi Eesti Maja laulustuudio lapsed. | FOTO: Raigo Pajula
Ettevalmistused lasteaia avamiseks kestsid eile veel viimase hetkeni. | FOTO: Raigo Pajula

«Teade lasteaia avamisest on üleval olnud kaks nädalat ja selle ajaga on meile tulekust teada andnud 20 last,» rääkis lasteaia omanik, viie lapse ema Annika Madisson (41).

Ruumi on uues lasteaias 40 lapsele ning see saab olema eestikeelne. «Keelekümbluse meetodil hakkame õpetama ka soome keelt, sest nad lähevad siit ju edasi soome kooli,» tutvustas ta oma lasteaeda.

Eestlased on oma lasteaeda üritanud teha juba viis aastat, kuid kaks korda öeldi ruumide küsimise peale kindlalt «ei». «Aga siin lõi välja eestlaste visadus,» naeris Madisson, kes läks lasteaia loomiseks ärijuhtimiskursustele. «Kui uksest visatakse välja, siis aknast lähme taas sisse.»

Korduvalt küsitud ruumid saadi lõpuks lasteaia käsutusse tänu sellele, et Madisson rääkis oma murest kursusejuhendajale, kes helistas majahaldurile. Selle aasta augustiks oldi üürilepingus  kindlad ning siis läksid lahti kibekiired askeldused, et viis aastat tühjana seisnud ruumid korda teha.

Tegemist jagus veel ka vahetult avapäeva eel. Maaler Merli Kurgpõld rääkis, et tuli lasteaiale appi neljapäeva hommikul kell 9 ning töö lõpetati alles reede hommikul kell 7.

Ruumide kordategemine oli tavapärasest veidi keerukam, kuna 1908. aastal ehitatud hoone on muinsuskaitse all. Muudes küsimustes olevat lasteaia loomine olnud varem Assaku lasteaia juhatajana töötanud naise sõnul harjumuspärane.

«Kui Soomes kehtivad Euroopa Liidu reeglid, siis Eestis kehtivad omad Euroopa Liidu reeglid,» muigas naine. «Ilmselt on seal ametnikel tööd vaja ja siis nad kirjutavad sinna ise nõudmisi juurde.»

Lasteaia rajamiseks võttis Madisson laenu naisettevõtjaid toetavast fondist. Kuigi tegu on eralasteaiaga, on tänu kohalikule maksusüsteemile võimalik hoida selle tasu samas suurusjärgus kui linna omadeski.

Esialgu on tööl kolm kasvatajat, aga sellele tööle soovijaid on nii palju, et Madissoni sõnul võiks neist avada suisa eraldi rühma. «Kohe, kui kõmu lasteaia avamisest liikvele läks, hakkasid inimesed oma CVsid saatma ja küsima, kas tööle saaks,» rääkis naine. Enamasti on tegu naistega, kelle mehed käivad Soomes tööl.

Kuigi Soomes võib lasteaeda saata juba üheksakuuse lapse, ei võta eesti lasteaed vastu alla ühe aasta vanuseid. Soomes ei pea lasteaial olema oma õueala ja mängimas käiakse avalikel mänguväljakutel, aga eesti lasteaial on oma mänguplats siiski olemas.

Madissoni sõnul ongi Eesti ja Soome lasteaedade suurim vahe selles, et seal on lapsed hästi palju õues ja käiakse matkamas. Ka ei sunnita lapsi päeval magama. «Kui keegi tahab magada, siis selleks on võimalus, aga kedagi ei sunnita,» kinnitas naine.

Soomes tegeleb üks kasvataja seitsme lapsega. Esmaspäevast täie hooga tööle hakkav lasteaed avab uksed kell 6.15 hommikul, kuna paljud vanemad peavad juba seitsmeks tööle jõudma. Esialgu töötatakse kelle viieni õhtul, kuid lahtioleku aeg sõltub Madissoni sõnul ka vanemate soovidest.

Tagasi üles