Euroopa meenutas saja aasta õppetunde

Evelyn Kaldoja
, välistoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kramatorskis sisse piiratud Ukraina sõdurite seas valitsesid sünged ja nukrad meeleolud.
Kramatorskis sisse piiratud Ukraina sõdurite seas valitsesid sünged ja nukrad meeleolud. Foto: AP/Scanpix

Sada aastat Esimese maailmasõja algusest oli avateema, millega sel nädalal viimast korda Strasbourgis kogunenud europarlamendi koosseis oma eilset debatipäeva alustas. Kuigi sõna «julgeolek» kõlas kõnelejate suust järjepanu, tundus, nagu oleks kusagil sõlmitud eelkokkulepe, et keset tuba istuvat prisket elevanti ei mainita. Võib-olla seetõttu, et kohe järgmisena seisis plaanis Ukraina kriis.

Europarlamendi president Martin Schulz juhatas kõnelejad sisse õõvastava ajaloolise statistikaga: maailma esimeses industriaalses sõjas võitles 65 miljonit meest, kellest iga kuues jättis lahinguväljal elu. «6000 sõdurit suri iga päev!» meenutas Saksamaa sotsist eesistuja, lisades, et elu kaotas ka seitse miljonit tsiviilisikut.

Üsna ootuspäraselt tõi tema järel sõna saanud praeguse ELi eesistujamaa Kreeka välisminister Evangelos Venizelos sisse majandusliku heaolu kui olulise faktori rahu hoidmisel. Kuid jätkas siis hoopis tunnustusega Ameerika Ühendriikidele, kes aitas eurooplased välja mitte ainult kahest maailmasõjast, vaid ka 20. sajandi lõpus Balkanil plahvatanud konfliktidest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles