Vili haljendab ja loomad on prisked

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgevamaa Jõgeva valla Palupere küla Reinu talu üks noor­pere­mees­test, korv­pallur Vallo Allingu oma lüpsi­karja keskel, mida ta peab lisaks ema-isa abile koos abi­kaasa Liinaga. Talukonkursil kandi­deerivad Vallo ja Liina noortaluniku tiitlile.
Jõgevamaa Jõgeva valla Palupere küla Reinu talu üks noor­pere­mees­test, korv­pallur Vallo Allingu oma lüpsi­karja keskel, mida ta peab lisaks ema-isa abile koos abi­kaasa Liinaga. Talukonkursil kandi­deerivad Vallo ja Liina noortaluniku tiitlile. Foto: Kaul Nurm

Eestimaa lõunanurgas vastu Läti piiri seisab keset lainetavat odrapõldu noor mees, laseb läbi peo teri täis viljapead ja ootab kollast kom­baini, mis järgmisel päeval peab taluõuele jõudma.

Krist­jan Jaa­ni­ke­sing on vaid 24‑aastane ja peab peaaegu üksi talu, mille haritava maa on ta mõne aastaga mõne­kümnelt hektarilt paari­sajani kasva­tanud ning tahab selle veel kahe­kordis­tada. Et tuli­uuel kom­bai­nil ja­guks tööd täies ma­hus. Sepa­kõrt­si talu pere­mehe mure pole mitte see, kuidas vili üksi põllult koris­tada või kuhu see müüa, vaid kas õnnes­tub isegi selles nurga­taguses paigas mõist­liku hinnaga maid juurde rentida.

«Hinnad on üle mõistuse lakke aetud ja uus standard paistab olevat, et kogu põllu­toe­tuse mak­sad rendiks ära,» ütleb noor mees sama asja­li­kult kui vana põllu­pidaja. Tõsi, põllu­mehe staaž pole tal sugugi lühike – ta oli teis­me­li­ne, kui juba koos vane­ma­te­ga kar­tu­lit kas­vatas ja seda Venemaale vedas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles