Iraak püüab üheks jääda

Peeter Raudsik
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kurdi pešmerga võitlejad pärast Mosuli tammi tagasivallutamist.
Kurdi pešmerga võitlejad pärast Mosuli tammi tagasivallutamist. Foto: AFP/SCANPIX

Iraagi peatne kokkuvarisemine, mida kuulutati juuni algul Iraagi ja Levandi Islamiriigi (ISIL) sunniäärmuslaste sõjategevuse edenedes, lükkub kaugemasse tulevikku. Veidigi helgema stsenaariumi lahtirullumisele Tigrise ja Eufrati kallastel osutab kaks aspekti: sisepoliitilise patiseisu lõppemine ja rahvusvahelise abi kasv. ISIL on praegu Islamiriigi (IS) nime kandva rühmituse endine akronüüm.

Nuri Al-Maliki oli Iraagi peaminister viimased kaheksa aastat. Tema ametiaeg oli täis vastuolusid, mida ilmestasid kasvavad pinged Iraagi šiiitide, sunniitide ja kurdide vahel. ISi Bagdadi-vastane sõjategevus sai Al-Maliki juhitud valitsusele viimaseks kirstunaelaks. Eelmisel nädalal teatas olematuks kahenenud toetusega Al-Maliki oma tagasiastumisest. Uueks valitsusjuhiks saab Maliki parteikaaslane Haidar Al-Abadi.

Al-Abadi ees seisavad rasked ülesanded, kuid tema peagi aset leidev ametisse vannutamine on juba saanud positiivset vastukaja rivaalitsevatelt poliitilistelt gruppidelt. Kurdid, kes boikoteerisid juulist alates keskvalitsuse tööd ja nõudsid Al-Maliki tagasiastumist, on nüüd taas täitevvõimu juurde naasnud. «Ma olen välisministrina tagasi Bagdadis,» teatas hiljuti kurd Hoshiyar Zebari.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles