Suurhaiglad veavad Eestis võrgustumist

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haiglate võrgustumine toimub praegu suurhaiglate algatusel. Kaks suurhaiglat jagavad mõju- ja tegevusvälja.
Haiglate võrgustumine toimub praegu suurhaiglate algatusel. Kaks suurhaiglat jagavad mõju- ja tegevusvälja. Illustratsioon: Pm

Kaks suurhaiglat, Tartu Ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti regionaalhaigla, on võtnud haiglavõrgu arendamisel initsiatiivi enda kätte ja ootavad nüüd, et riik omalt poolt haiglate võrgustamiseks tähtajad seaks ja ettevõtmisse ka raha panustaks.

Haiglavõrgu arengukava rakendamine on juba aastaid paigal seisnud. Väikesed maakonnakeskustes asuvad, kohalikele omavalitsustele kuuluvad üldhaiglad ponnistavad igaüks, et võimalikult palju ise teha, kuigi nii patsiente kui arste-õdesid jääb paratamatult vähemaks. Enam-vähem saadakse hakkama, kuigi üldhaiglate arstid järjest vananevad ning kohati kuni pooled meedikud käivad teistest, eelkõige suurtest haiglatest maakonnakeskustes abiks. Kehtiva arengukava aeg saab 2015. aastaga täis.

Ootamata senise omavoolutee lõppu, otsustasid Tartu Ülikooli kliinikum ja Võrus asuv Lõuna-Eesti haigla saata vähemalt oma piirkonnale selge sõnumi: Lõuna-Eestis jääb täies mahus üldhaiglana kindlalt alles Võru haigla. Aasta algul lõid Tartu ja Võru haigla käed, mis tähendas, et kliinikum omandas enamusosaluse Võrumaa kohalikele omavalitsustele kuulunud haigla aktsiaseltsis. 51 protsendi aktsiate eest käib kliinikum välja kaks miljonit eurot, mis investeeringutena makstakse kolme aasta jooksul. Põhiliselt investeerib kliinikum Võrus diagnostilise võimekuse tõstmisse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles