Palestiina tunnustamine tekitab erimeelsusi

Jürgen Tamme
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palestiina toetaja esmaspäeval Londonis parlamendihoone ees.
Palestiina toetaja esmaspäeval Londonis parlamendihoone ees. Foto: Reuters/ScanPix

«Julgeolek iisraellastele. Vabadus, väärikus ja riik palestiinlastele. Rahu ja õitseng mõlemale rahvale,» sõnastas Ühendriikide välisminister John Kerry nädalavahetusel Egiptuse pealinnas Kairos toimunud konverentsil mõlema poole nõudmised. Mõjukaima vahendaja Kerry panus pole Iisraeli-Palestiina konflikti reguleerimisse siiski tulemust andnud. Nii pole tal läinud korda veenda vaenupooli uuesti alustama aprillis katkenud rahukõnelusi.

Hoolimata edasiminekute puudumisest lähiajaloo kõige keerulisema ja pikaleveninuma konflikti lahendamisel, on Palestiina omavalitsus jätkanud püüdlusi, et neid rahvusvaheliselt iseseisva riigina tunnustataks. Värskeim võit saavutati kuu alguses, kui Rootsi uue peaministrina ametisse asunud Stefan Löfven lubas tunnustada Palestiinat riigina.

«Kahe riigi lahendus nõuab vastastikust tunnustamist ning tahet rahumeelselt koos eksisteerida,» põhjendas Löfven otsust parlamendile. Lubadus Palestiinat tunnustada erineb Rootsi eelmise, parempoolsete moderaatide juhitud valitsuse positsioonist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles