Hunt naudib Eesti luksust: sauna, õlut, seapraadi

Jaan Martinson
, sporditoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margus Hunt.
Margus Hunt. Foto: Foto: Liis Treimann

Ameerika jalgpallur Margus Hunt otsustas kaheks nädalaks koju puhkama ja akusid laadima põigata. «Olen koos pere ja sõpradega. Saun. Õlu. Seapraad. Säärast luksust Ameerikas ei saa. Rihma täiesti maha ma ei viska, kuid lõõgastun täiega,» rääkis Hunt.

Üle pika aja saab Hunt näha lumist Eestimaad. Ja Eestimaa Hunti. On mida vaadata. 203 sentimeetrit ja 135 kilo lihast. Ja mõistagi vägev habe. «Tegin selle kenasti korda, piirasin ära,» on Hunt parra üle uhke.

Hundi hooaeg oli nii ja naa. Mänguaega nappis, vigastuspaus röövis kuu. Kuraditosina mängu kohta murdis ta palliga vastaseid maha kaheksal, mängujuhte kahel korral. Hooaeg sai nukra lõpu, kui Cincinnati Bengals kaotas taas play-off´i avaringis, seekord Indianapolis Coltsile 10:26.

«Viimane kaotus kurvastas, kuid üldjoontes jäin enda hooajaga rahule,» ütles Hunt. «Arenesin, tundsin end tugevalt, aga kahjuks ei saanud nii palju mänguaega, kui lootsin. Säärane NFLi loomus juba on.»

Sinu kihlatu Heather jäi Ameerikamaale. Kuidas teil suhted toimivad – tema elab Houstonis, sina Cincinnatis?

Hästi. Kõik on kenasti paika loksunud. Pikamaasuhe polegi nii hull, kui arvasin. Heatheril on väga hea töökoht, kuid ta ei tahtnud puhkepäevi Eestisse tulekuks välja võtta, heiab neid pulmadeks.

Aprillis tulevad teil suured pulmad?

Kutsutud on umbes 250 inimest. Tulevasel abikaasal on suur suguvõsa. Minu poolt tulevad pereliikmed ja paar sõpra.

Bengalsit täies koosseisus pulma ei kutsu?

Ei-ei, kes seda kampa jõuab ära sööta ja joota.

Kuidas teie kamp ehk Bengals vaba aega veedab? Kulub palju õlut?

Nojaa... Hooaja jooksul väga koos ei käida, elatakse pereelu. Kaitseliiniga siiski käime mõnikord õhtust söömas. Väga lõbusad üritused.

Politsei pole pidanud sekkuma, jalgpallureil teatavasti ikka juhtub?

Meie tiimis on korralikud mehed. Kaake enam pole. Meeskond üritab leida mängijaid, kes teevad tegusid platsil, mitte väljaspool staadionit.

Kui kehv tunne on istuda play-off-mängu viimasel veerandil pingil, pilk tühi, ja vaadata, kuidas Bengals lõplikult laguneb?

Üritan lõpuvileni positiivne olla. Kunagi ei tea, mis juhtub. Nädal tagasi, poolfinaalis, tuli Seattle Seahawks ju viimastel minutitel lootusetust seisust välja ja võitis lisaajal. Aga muidugi on raske vaadata, kuidas mäng käest ära läheb.

Kas võtab kiruma, kui rünnak ei saa hakkama ja mängujuht Andy Dalton taas midagi korraldab? Et pillud endamisi f-tähega sõnu: mida te, mehed, teete!

Eks kiruma panevaid hetki juhtub nii siin- kui sealpool palli, nii rünnakul kui kaitses. Tolles mängus Coltsiga ei saanud ka meie, kaitsjad, hakkama. Uskusime kindlalt, et võidame, sest teadime Coltsi haavatavaid kohti, trennid olid väga head, plaan oli väga hea, aga jäi paraku realiseerimata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles