Eesti keele õpetamine – kus mängult, kus päriselt

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pealinnas Kassisaba asumis tegutseva Tallinna humanitaargümnaasiumi õpilased läinud nädalal eesti keele tunnis – pole kahtlustki, et gümnaasiumi lõpuks räägivad need noored väga head eesti keelt.
Pealinnas Kassisaba asumis tegutseva Tallinna humanitaargümnaasiumi õpilased läinud nädalal eesti keele tunnis – pole kahtlustki, et gümnaasiumi lõpuks räägivad need noored väga head eesti keelt. Foto: Sander Ilvest

Vene koolide eestlastest õpetajad kinnitavad, et see, millisel tasemel on riigikeele õpe, sõltub otseselt kooli juhtkonnast. Pilt on kirju, ent kaugeltki mitte lootusetu. Ja kuidas saakski rääkida lootusetust olukorrast, kui rohkem kui veerand vene põhikooliõpilastest käib kas keelekümblusklassis või õpib ülepea eesti koolis?

Kuid see ei tähenda veel kaugeltki seda, et teistes vene põhikoolides käiakse üksnes eesti keele tundides. Pigem võetakse seal osa teisigi aineid läbi eesti keeles.

67 vene põhikoolist on jäänud vaid neli sellist, kus piirdutakse üksnes eesti keele ainetundidega. Seejuures on just koolid ise ilmutanud soovi õpetada eesti keelt nõutust rohkem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles