/nginx/o/2016/07/21/5648101t1h2592.jpg)
Tulin alles äsja tagasi Peterburist. Õhtuti näeb see linn välja otsekui Dostojevski teoste lehekülgedelt võetud. Taevas on hall, vesi jões tuhm, sillakesed sirutavad ennast usinate akrobaatidena, otsekui püüdes haarata kinni enda peegelduste kätest. Nii moodustavad nad kaare, nagu kahe poolega medaljoni, mis on valmis iga hetk avanema ja näitama meile vetest uhutud «Kuritöö ja karistuse» autori portreed.