Piirilinn Valga meelitab Valka lätlasi end Eesti poole sisse kirjutama. Tööl, poes ja haiglas lätlased Eesti Valgas juba käivad. Kas Valgal on tõesti plaan Läti poole linn Valka alla neelata?
Tellijale
Valka elanikud: Eestis on alati kõik parem kui Lätis
24. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valka ajalehe Ziemeļlatvija peatoimetaja Ingūna Johansone teatab külalistele sissejuhatuseks, et «Eestis on alati kõik parem». Tema sõnades aga pole kibedust, muie suunurgas viitab pigem väikesele irooniale.
«See on lätlaste tavaline ütlemine – Eestis on parem –, mina arvan siiski, et mitte päris, suurt vahet pole,» räägib Johansone edasi.
Kuid ometi, kui Ziemeļlatvija hubases mõne töötajaga toimetuses läheb jutuks Valga ja Valka teemal, meenub kellelegi, et üks ekskolleeg läks Eestisse tööle. «Ja minu poeg töötab Eestis,» lisab teine kõrvalt.
Sõber otsib Eestist tööd. Sugulane juba töötab...
Valga meelitab lätlasi
Kui palju lätlasi Valgas töötab, ei tea täpselt keegi. Umbes 200, pakutakse. Pole just väga suur arv, kuid väikelinnas siiski arvestatav.
Samuti on lätlased avastanud Eesti poed. Valgasse on kerkinud suured marketid – Selver, Rimi, Maxima. Ja kuigi ka Lätis usutakse, et euro tegi Eestis kauba kallimaks, käivad nädalavahetustel siiski sajad lätlased Eestis ostlemas.
«Üks viiest korterist Valgas ostetakse lätlaste poolt,» ütleb Valga kinnisvaramaakler Hans Heinjärv elamuturu kohta (kui mingist turust kriisi ajal üldse rääkida saab). «Aga seda ma küll ei tea, et eestlased Lätisse elama läheksid või sinna kinnisvara ostaksid.»
Ja lõpuks, pärast aastatepikkust rääkimist, on lätlased hakanud käima ka Valga haiglas. Murrang toimus eelmisel aastal, kui Valga haiglas käis või sinna toodi ligi 300 lätlast ja seal sündis 82 Läti kodanikku. Aasta varem olid vastavad näitajad 50 ja 17.
Siiani on kogu see areng olnud juhuslik. Isetekkeline. Pigem vaikne imbumine, ettevaatlik samm-hõivamine.
Seda kuni eelmise aasta novembrini, mil Valga noor linnapea Ivar Unt läks otserünnakule, teatades kampaaniast, mille raames kutsuti lätlasi ennast Valga elanikuks registreerima. Preemiaks loositi osalejate vahel välja 319-eurone (5000-kroonine) kinkekaart.
«Skandaalne,» ärritus Valka linnapea Kārlis Albergs.
Läti ajakirjanikud valasid õli tulle. Riiast tormasid kohale televisioon, raadio, ajalehed. Filmiti ja kirjutati, kuidas Valga õitseb ja Valka kängub.
Tegelikult ei ole Valga ju jõukas kant. Töötukassa järgi on ainult Ida-Virumaal kõrgem tööpuudus. Statistikaametist saame teada, et Valgamaal on Eesti kõige madalamad palgad.
Kui Viljandi maantee kaudu Valgasse sisse sõita, pole tunne päris see, et sõidad maalt linna, vaid vastupidi: seal, kus algab Valga, algab ka pori ja kruusatee.
Siiski pole Valga ka mingi geto, kus kerjused tänaval vedelevad. Vaesus on suhteline. Pigem tähendab see seda, et Valgas on natuke rohkem lagunevaid maju ja natuke rohkem väsinud ilmet kui mõnes teises Eesti kohas.
Eriti kurnav on Valga jaoks Nõukogude aja taak. Piiri- ja raudteelinna tekitati tollal hulgaliselt tööstusi, mida enam kellelegi vaja pole.
Kesklinna on ehitatud küll uusi hooneid, aga ringi jalutades avastad värvilise Selveri tagant vana veinitehase jäänused. Natuke maad edasi mingi vana depoo või tehas. Räämas hooneid on pisut liiga palju.
Valgal on aga Valka ees siiski palju eeliseid. (Muuseas, lätlased ei ütle Valga ja Valka, ei ütle, et läksin Valka või Valgasse, öeldakse ikka et läksin Eestisse või Lätti.) Esiteks on Valga suurem ja rahakam. Palgad on kõrgemad. Sotsiaaltoetused suuremad.
Teiseks, Valgas on näha arengut: uushooneid ja renoveerimisi, tuledes säravaid kaubanduskeskusi, uusi või vähemalt värske kuue saanud ettevõtlust, ilusat koolimaja ja suurt haiglat.
Ise nad tulevad
Lume all ei saa kahe linna erinevusest ehk aru, kuid vähemalt suvel öeldakse, et Läti poolele minna on nagu teise ajastusse astuda.
Ja mis kõige tähtsam: Valgas on tööd.
«Valgas võib veel tööd leida,» räägib näiteks Marite Runka. Tema on lätlanna, kes töötab Eesti poolel õmblusvabrikus.
Soomlastele kuuluva tehase tootmisjuht Anu Eesmaa nimetab Runkat naljatamisi «Läti liini» juhiks, see tähendab, et tema käe all töötab mitu lätlast.
Korrus kõrgemal, kus tehakse teksariideid, juhatab vägesid Irina Lalina, samuti Lätist. Kokku töötab tehases 20 lätlast.
Ega keegi lätlasi Eestisse tööle ei kutsu. Nad tulevad ise. Tuttav soovitas. Sõber kutsus.
Ka Eesti ettevõtjad ütlevad, et ega nad ei otsi lätlasi, kuidagi on lihtsalt nõnda sattunud.
Rimist ja Maximast kuuleb, et sajad lätlased käivad neil küll ostmas, aga et Läti poole peal turundust või reklaami tehtaks, seda mitte.
Kui Valgas toimub laat, siis lätlastele seda ei öelda. Info levib suust suhu, aga süsteemset tööd pole.
Valga linnapea Riho Unt istub oma väikeses kabinetis, tema selja taga paistab president Toomas Hendrik Ilvese foto. Meer pakub külalistele teed ja küpsiseid ning räägib ühest linnast, mis asub kahes riigis.
Lihtsad lätlased kiidavad Eesti linnapead. Tema kohta öeldakse: innovatiivne, julge, ettevõtlik.
«Tubli mees, mina teeks sama,» ütleb näiteks Eestis tööl käiv lätlanna Lalina.
Kontrastiks omakorda Valka juht Albergs, juba pensionieas vana kooli tegija, Eesti mõistes Läti Rahvaliidu poliitiline esindaja.
Plahvatusliku kasvu ootel
Eestisse registreerumise kampaania ju lõpuks suur asi polnud. Ainult kümme lätlast vastas kutsele.
Kui tahad teise riiki sissekirjutust, siis polegi hoobilt seda kohta kohe võtta.
Küsimus on pretsedendis, sest ühel hetkel, kui info käima läheb, tekivad ka võimalused, sidemed ja kohad, kuhu ennast registreerida. Sestap võib Eestisse tulijate arv plahvatuslikult kasvada.
Ka Valga linnapea Unt ütleb, et see oli alles algus. Ja see on asi, mis teeb Läti poliitikud murelikuks. Eriti kui kaubanduses, töökohtades ja kõige ilmekamalt tervishoius näited juba ees.