Vaimupuudega noorte kodus Maarja külas Põlvamaal on valmimas kogukonna süda – avara saaliga külakeskus. Sinna on alati teretulnud need, kel soovi osaleda küla igapäevategemistes, kaasa lüüa talgupäevadel või juua tassike teed.
Tellijale
Peagi valmiv Maarja küla keskus toob vallarahva kokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei kujuta ette oma noorema poja Joosepi ja tema koolikaaslaste elu hooldusasutuses või kodus nelja seina vahel,» ütles Maarja küla nõukogu esimees Jaan Kallas kümme aastat tagasi. Praegu on 22-aastane Joosep üks 32 noorest, kes on ennast Taevaskojas Maarja külas sisse seadnud.
Täitunud unistus
Enam kui 13 aastat tagasi ostsid lapsevanemad Jaan Kallas ja Vahur Nikopensius intellektipuudega lapsi õpetavale Maarja koolile Haavassaarde kinnistu, eestiaegse turismitalu. Esialgu oli plaanis korraldada seal suvelaagreid, kuid laste tulevikule mõeldes kujunes otsus luua neile päris oma kodu.
«Olen küla arenguga väga rahul – mis kümne aasta eest tundus helesinise unistusena, on nüüd täitunud,» nentis PRIA peadirektori ametit pidav Jaan Kallas. 10. sünnipäeva lävel hakkab küla valmis saama, rajada on jäänud veel viimane, kuues peremaja.
Lisaks riigile on Maarja küla aidanud nii välis- kui ka kodumaised sponsorid. «Majanduslikult keerulistel aegadel on kahanenud ka sponsorite võimalused, kuuenda peremaja ehituseks alles otsime toetust,» tõdeb SA Maarja Küla juhataja Ly Mikheim. «Just tänu annetustele oleme saanud toetada huvi- ja arendustegevust, käia ujumas ja matkamas.»
Jaan Kallase sõnul on Maarja küla olnud teenäitaja, mitmed lastevanemate ühendused on käinud küla tegemistega tutvumas. Eestis on loomisel kolm uut puuetega noorte küla: Haraka Kodu Harjumaal, Meiela Võrumaal ja Maarja Päikesekodu Tartumaal.
«Lapsevanemate eestvõttel on kerkimas Maarja Päikesekodu, sest Maarja küla ei mahuta kõiki soovijaid,» märkis Maarja kooli direktor Jaanus Rooba. Suurimaks saavutuseks viimase kümnendi jooksul peab ta suhtumise muutumist: sügava puudega lapsi ja noori ei peeta enam õpetamatuks. «Juhindume antroposoofilisest õpetusest, mille järgi on iga inimene väärtuslik,» selgitas Rooba.
Maarja küla viies peremajas ja töökodades käib igapäevane vilgas tegevus. Kui piiluda üle ukse vaibatöökotta, näeb näputöösse süvenenud noori.
«Nii mõnigi noor areneb siin silmanähtavalt ja nende loovusel pole piire,» kiitis meister. Euroopa sotsiaalfondi projekti raames omandavad paljud puuetega noored siinsetes töötubades töötegemisoskuse, pooleaastase tsükli järel saab neli noort asuda tööle Tartus Lõunakeskuses asuvas poes.
Tavaline külaelu
Peagi valmiva külakeskuse avarasse saali koondub edaspidi suurem osa küla kultuurielust. «Soovime olla suure ühiskonna tavapärane osa ning pakkuda võimalust koos käia ka valla- ja naaberkülade rahvale,» lausub Mikheim. «Keskusse tulevad ka koolitusklassid, kuhu on oodatud toimetama kas või Peep Vain,» muheleb juhataja. Uues majas saavad oma ruumi ka füsioterapeut, logopeed ja arst.
Raha külakeskuse ehitamiseks taotles Maarja küla sotsiaalministeeriumilt, PRIA-lt ja EASilt, omafinantseeringuks läheb Olympic Casino toetus ning heategevuskontserdi «Kuula, palun!» piletitulu.
Mikheimi sõnul on külal vedanud nii töötajate kui ka vabatahtlikega. Praegu teevad külas hindamatut tööd Olivia Olmo Prantsusmaalt, Teresa Lintner Saksamaalt ja Lauris Geurden Belgiast, kes otsustasid pärast vabatahtlikuna veedetud aastat tagasi tulla.
Hooldekodu asemel
Maarja külas käib elu nii nagu mujalgi – päeval tehakse tööd või õpitakse, õhtul ollakse koos sõpradega, käiakse külas või peetakse pidu. «Siia on alati teretulnud need, kel soovi osaleda küla igapäevategemistes, kaasa lüüa talgupäevadel või juua külakeskuses valmivas kohvikus tassike teed,» kutsus Mikheim.
Lisaks Maarja külale osutatakse kogukonnapõhiselt erihooldusteenuseid Raplamaal Pahkla Camphilli külas ja Kohila Turvakeskuses Katikodus, ütles sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna peaspetsialist Maarja Krais. Ööpäevaringset erihooldust ja kogukonnas elamist rahastatakse riigi eelarvest, inimene tasub ise toitlustamise ja majutuse eest.
Kahe teenuse erinevus seisneb järelevalve ja hooldamise vajaduse mahus – kogukonnas elamise puhul peab töötaja olema öisel ajal kättesaadav näiteks telefoni teel, ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul peab tegevusjuhendaja ööpäev läbi kohal olema.