Mullu sai koondamishüvitist üle 6000 inimese, hüvitise saajaid oli kõige rohkem Eesti Posti töötajate hulgas. Ka paljud teised riigile ja omavalitsustele kuuluvad ettevõtted pidi oma ridu harvendama.
Tellijale
Koondamised pitsitasid mullu teravalt avalikku sektorit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riiklik postiteenistus sai Eestis alguse 1638. aastal, kui kuninganna Kristiina eestkostevalitsus Rootsi riigis ühtse postikorralduse kehtestas. Postiteenistuse töötajate arv on selle aja jooksul tublisti muutunud, viimasel ajal pigem vähenemise poole. Praegu on Eesti Postis ametis 2694 inimest. Võrreldes 2009. aastaga on töötajate arv ettevõttes kahanenud 584 inimese võrra. Mullu ühtegi kollektiivset koondamist ei toimunud, ent töötukassa andmetel sai aasta jooksul koondamishüvitist 125 inimest.
«Koondamised toimusid ettevõttes kogu 2011. aasta jooksul ja puudutasid peamiselt klienditeenindajaid, postitöötlejaid, kirjakandjaid ja koristajaid. Peamine põhjus on olnud sama, mis eelnevatel aastatel – postitöö ümberkorraldamine ja töömahtude vähenemine,» märkis Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Suder. Ta lisas, et Eesti Postis vaadatakse tööprotsesse pidevalt üle ja kuna ettevõte keskendub eelkõige põhitegevusele, ostetakse üha enam teenuseid sisse.
Töötajate arvu vähendamise puhul on positiivsena mainitud just seda, et sama töö saab tehtud väiksemate kuludega ning nii kasvab tööviljakus ja konkurentsivõime. Teinekord ei tulene koondamise põhjused aga ainult firma majandusseisust.
2009. aastal jõustunud töölepinguseadus kehtestas sotsiaaltöötajatele uue tööaja kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tallinna tugikeskuses Juks sotsiaalpedagoogina töötanud Ave Tämm nentis, et varasem leping nägi ette 35-tunnise töönädala. Kuna Tämm ja veel viis kolleegi ei olnud tasuta lisatööga nõus, tuli neil leppida koondamisteatega.
«Kuna munitsipaalettevõttes töötavad sotsiaaltöötajad ei saa isegi mitte riigi keskmist palka, oli ettepanek ääretult ebaõiglane,» leidis Tämm.
«Need, kes julgesid või said seda endale lubada, alustasid võitlust oma õiguste eest. Mingis mõttes oli see nagu eksperiment: kas tänapäeva Eesti kodanikul on võimalust ennast kaitsta seadusest tulenevate vahenditega,» rääkis ta. Kohtupidamine on pooleli.
Suure koondamiste arvuga paistis mullu silma ka Türi gümnaasium. Kuna õpilaste arv aasta-aastalt vähenes ning kooli ei olnud enam võimalik valla- ja riigieelarvest vanaviisi rahastada, otsustati õppetöö ümber korraldada. Lõpetati Türi gümnaasiumi ja Türi majandusgümnaasiumi tegevus ning asutati eraldi põhikool ja keskkool.
Mullu jätkusid koondamised ka Harku ja Murru vanglas ning politsei- ja piirivalveametis, kust koondati 130 inimest, nagu selgus ühendameti eile avaldatud statistikast.
Kokkuhoiutingimustes ei saa aga keegi ennast kindlalt tunda. Suurimate koondajate sekka mahtus 2011. aastal ka SEB, kus juhtimissüsteemi muutuse tõttu lahkus mitu juhti. «Muudatuse eesmärgiks oli soov tuua otsustustasand kliendile lähemale, mistõttu on regionaalsetel juhtidel suurem otsustusõigus kui senistel maakondlikel kontoritel. Efektiivsuse suurendamine on toimunud ka teistes valdkondades – sellega on suuremad muudatused selle aastaga tehtud ja masskoondamisi plaanis pole,» ütles panga personali ja koolituse divisjoni direktori asetäitja May-Liis Veinjärv.
Tootmisettevõtetest andis kolmandikule töötajatest mullu koondamisteate Tootsi Turvas. Soojuselektrijaama asemele ehitati automaatkatlamaja ja suleti briketivabrik. Viimane oli amortiseerunud ning kuna uuteks investeeringuteks raha ei leitud, otsustati turbabriketi tootmine sootuks lõpetada.
Otsus tehti ettevõtte personalijuhi Marika Tamme sõnul juba kolme aasta eest. «Otsustati vabrik kolme aasta pärast sulgeda, aga ka varasematel aastatel kaaluti, kas vabrik ikka saab need aastad töös olla,» rääkis Tamm.
Ka Pere leivatööstuses jäi ametist ilma hulk pagareid ja abitöölisi, kuna leivatööstus rajas mullu uue leivaliini.