Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rongavanemate häbipost täieneb visalt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Viiele lapsele elatusraha maksev muusikaprodutsent Gunnar Loho leiab, et ministeeriumi kodulehel avaldatud võlanimekiri on üks kättemaksuvõimalus vastaspoolele. | FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Alimente maksmast keelduvate vanemate hirmutamiseks justiitsministeeriumi kodulehel jaanuaris loodud häbipostis on praeguseks veidi enam kui 200 mehe ja naise nimed. Kohtutäiturite hinnangul on seda aga veel liiga vähe, et oma eesmärki täita.



Alimente ehk uuema aja sõnastuses elatist maksmast keelduvad vanemad leiavad, et igal asjal on mitu külge ning nimekirja avalikustamise küsimuses on tänamatult ära kuulatud vaid üks pool.



Nimelt satuvad ministeeriumi veebilehele elatusrahavõlgnikena need inimesed, keda see lapsevanem, kes võlga sisse nõuab, on nõus avalikustama. Teise poole arvamust ei küsita. Üks selline on Peeter Kõiv, kes on oma 198 500 krooni suuruse võlasummaga nimekirja tipus ehk kuuendal kohal.



Kõiv märkis, et iga asja juures on omad nüansid. «Minu teema on 10–15 aasta tagune ja nüüd on see avalikuks kistud,» rääkis mees. Ta tõi näite linnuriigist, et sellele linnupojale, kes kõige kõvemini karjub, pannakse paluke noka vahele.



Küsimusele, kas ta siis oma lapsele üldse raha ei maksa, vastas Kõiv, et see ei ole tõestatud, et see üldse tema laps on. «Me ei ole naisega kunagi isegi koos elanud,» väitis ta.



Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul oli sellise elatisvõlgnike avalikustamise eesmärk eelkõige ennetada uute elatisvõlglaste teket. «Kuna ühiskondlik arvamus ja häbitunne võivad olla inimese käitumisele üsnagi olulised tegurid, siis vähemalt teatud grupi inimeste puhul mõjub see kindlasti,» leidis ta.


Elatise sissenõudjate huvi nimekirja vastu on mõnede kohtutäiturite sõnul suurem, teiste sõnul leigem.



Paide kohtutäitur Virge Välba rääkis, et võimalust võlgnik nimekirja üles riputada on kasutanud 60 protsenti sissenõudjatest. Samas ei ole see nn häbipost tema hinnangul oma eesmärki täitnud. «Praktikuna ei ole minul sellesse eesmärki usku olnud,» sõnas ta.



Riik on üheselt välja öelnud, et elatise maksmata jätmine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ja seetõttu peavad need vanemad arvestama, et nende tegevust kajastatakse avalikus meedias. «See võib tuua ebameeldivusi kaasa näiteks töö leidmisel,» ütles Välb. Ta loodab, et tulevikus hakkavad nimekirja uurima ka tööandjad. «Hakkavad sellist tegevust taunima ning aitavad edaspidi võlgade vähenemisele kaasa,» rääkis Välb.



Algusest peale on nimekirja suhtes olnud skeptiline ka Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun, kelle poole on pöördunud seni üks soovija, et võlgnik nimekirja lisataks. «Minu hinnangul on olukord umbes selline, et 60 protsenti võlgnikest ei suuda maksta, 30 protsenti ei taha, kuigi enam-vähem suudaksid, ja kümme  protsenti on maksuvõimelised, aga inimsuhetest lähtuvalt ei taha maksta,» rääkis Laiõun.



Rongavanemate häbipostis 284 345 krooni suuruse võlasummaga teisel kohal olev Martin Valli väitis, et tema puhul on tegu naise väljapressimisega. «Kunagi sai tehtud üks kokkulepe, mis on nüüd toetusmõistega arvatud seal elatise pähe,» selgitas mees. «Sellises olukorras polegi midagi muud teha kui käsi laiutada.»



Valli sõnul maksab ta praegu oma lapsele iga kuu 9000 krooni. «Mis teie oskaksite selle peale kosta? Ma olen alati maksnud,» kinnitas ta.



Eilseks oli nimekirjas 206 võlgnikku, mida on aga Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti hinnangul siiski vähe. «Minu sissenõudjatest on kümmekond soovinud nime avaldamist. See on väga väike osa minu poole täitmissooviga pöördunud elatusraha nõudjatest,» rääkis ta.



Küsimusele, kas nime lisamine avalikku häbiposti on mõne võlgniku puhul kiirendanud võla tasumist, vastas Albert eitavalt.



Asekantsler Aaviku andmetel on praegu üleval üle 5000 elatisnõude. Ministeerium polevat oodanudki, et avalikustatud võlgnike nimekiri imeväel kasvama hakkab. «Kuna aga elatisvõlgade puhul on kannatajaks lapsed, siis on iga samm, mis elatise tasumisele kaasa aitab, meie hinnangul õigustatud,» sõnas Aavik.



Võlgnik Loho: andke tuld!

Tuntud muusikaprodutsent Gunnar Loho on elatisvõlgnike nimekirjas 185 349 krooni suuruse summaga. Mehe enda sõnul on nimekiri üks järjekordne mõnitusviis ja kättemaksu võimalus vastaspoolele.



Kuidas suhtute elatisvõlgnike nimekirja, kust ka teie nime leida võib?


See on sama, kui omal ajal olid O-numbriga masinad. Ohtlik masin või oinad, mida see tähendas. Siis avastati jälle, et see ei ole normaalne.



Aga see nimekiri on üks kättemaksuvõimalus vastaspoolele. Pangu siis kõik nimekirja üles, mitte ainult need, kelle kohta teine pool ütleb. Ilusti tähestiku järjekorda ja saabki ühe ilusa nimekirja.



Teil on üleval suur võlg, kas olete elatusraha kunagi maksnud ka?

Ma olen kogu aeg maksnud. Mingit pausi ei ole maksmisel olnud. Küsimus on lihtsalt selles, et ma olen maksnud oma võimaluste järgi.



Teie võimalused maksmisel ei ole siis olnud sellised, nagu teilt on välja mõistetud?


Jah, need summad ei ole realistlikud. Ma maksan mitte ainult ühele emale kahe lapse eest, vaid veel ühele emale lapse eest ja veel kahe lapse eest... Liitke need kokku, jagage, korrutage, tehke, mis tahate.



Mitmele lapsele te siis elatusraha maksate?

Ma maksan viiele lapsele.



Tegus mees olete...


No kuidas võtta. Aga ma maksan kõigile. Kui keegi annab mind üles ja soovib sellega silma paista, pole midagi teha. See võimalus on talle mõnitamiseks antud ja andke tuld! (PM)



Võlgnike TOP-15

1. Valeri Ernesaks    498 263 kr



2. Martin Vall    284 345 kr



3. Kalmer Tamm    250 940 kr



4. Tiit Sau    237 000 kr



5. Jaanek Kardsepp    206 977 kr



6. Peeter Kõiv    198 500 kr



7. Moonika Kivitar    192 002 kr



8. Tarmo Sikk    189 350 kr



9. Mati Ulla    188 793 kr



10. Tõnu Jürgenson    188 000 kr



11. Gunnar Loho    185 349 kr



12. Guido Ojamäe    183 235 kr



13. Eduard Pavlovitš    174 864 kr



14. Kalle Jalakas    172 568 kr



15. Edvig Sivadi    167 481 kr



Allikas: justiitsministeerium

Tagasi üles