Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Sääsed alustasid tartlaste vastu sõjakäiku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sääsk | FOTO: Ove Maidla

Eile päeval kolis Tartu Ülikooli üliõpilane Mari-Liisa Parder rüpearvutiga oma Kaunase puiestee kodu rõdule, et mõnusas päikesepaistes pisut ajutööd teha. Kümme minutit hiljem põgenes ta heitunult tuppa tagasi.



«Ma tapsin selle ajaga ära umbes 30 sääske, tööd teha oli täiesti lootusetu,» imestas ihule kamaluga punetavaid ja sügelevaid kuplasid saanud Parder. «Olen pärit maalt, seal on igasugused söödikud tavalised. Aga linnas, südapäeval ja päikese käes, ei oska sellist asja oodata.»

Et maal on vereimejate terror tõesti veel karmim, tuletas endale äsja meelde Tartu linnavalitsuse haljastusspetsialist Inga Kiudorf, käies teisipäeva õhtul Võrumaal Verijärvel vanematekodus muru niitmas.

«Oli selline hullumaja, et seisma ei saanud kordagi jääda, ammugi et käed seisaksid,» kirjeldas Kiudorf. «Niitsin muru­traktoriga ja kiire käiguga, nii et sääsed ei saanud mind eriti kätte. Aga mees rassis trimmeriga ja kannatas palju rohkem.»

Sääse-, habesääse- ja kihulaseparved on küll ühed iseloomulikumad Eesti suve tunnusmärgid, kuid putukateadlased nendivad, et tavaliselt ei tule neid lühikese ajaga nii palju, nagu on tulnud viimaste päevadega.

«Kahtlemata on väljalennu efekti võimendanud see, et pärast üsna pikka jahedat läks päris soojaks,» leidis entomoloog ja looduspiltnik Urmas Tartes. «Tänavu meeldib sääskedele ka see, et seisuvett on palju ja kasvutingimused vastseile ideaalsed.»

Läinud talv oli sääse- ja kihulasemunade ja emaste sääskede talvitumiseks Tartese sõnul soodne. Esiteks ei püsinud pakane pikalt väga krõbe, teiseks oli lumikate kohati nii paks, et paiguti maapind üle mõne sentimeetri ei külmunudki.

Entomoloog Jaan Luig meenutas, et esimesed pistesääsed olid Tartus lendlemas juba paar nädalat tagasi. Samas ei kohanud Luig ainsatki vereimejat poolteist nädalat tagasi Alam-Pedja looduskaitsealal Kirna matkarajal, kus suviti õhk neist paksuks muutub.

Luigi hinnangul on erinevus seletatav sellega, et linnas kipub õhutemperatuur olema paar kraadi kõrgem kui maal. Seetõttu on kõik lombid, basseinid ja aianurka seatud veetünnid putukavastsete arenemiseks varem valmis.

Tagasi üles