Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kahtlustatavad loobusid Bernatskiga vastandamisest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sihtasutuse Eesti Antidoping nõukogu liige Kristjan Port (pildil esiplaanil) tõdes ajakirjanike ees, et endise spordiarsti Vitali Bernatski väiteid, nagu oleks tema käest dopingut ostnud paljud nimekad Eesti sportlased, pole kinnitust leidnud. | FOTO: Mihkel Maripuu

Vitali Bernatski väidete uurimiseks moodustatud komisjoni hinnangul on Eestis teisigi dopinguaineid vahendanud arste.

Kurikuulsa Tartu endise spordiarsti Vitali Bernatski dopinguteemaliste väidete uurimiseks moodustatud komisjon pidi eile Eesti Olümpiakomiteele esitama viis kuud kestnud tööd kokkuvõtva raporti, kuid selle sisu avalikustamine lükkus vähemalt mõne nädala võrra edasi. Põhjuseks olevat komisjoni liikmete hõivatus, mis pole võimaldanud neil kõigil raporti lõppversiooni allkirjastada.

Juba varem oli teada, et juriidilist jõudu mitteomaval komisjonil pole võimalik kuulutada ühegi süüdistatava süüd. Esialgu jäi aga saladuseks seegi, mida inimesed komisjonile rääkisid ning kes olid ütluste andmisel koostööaltimad ja kes loobus sellel teemal sootuks rääkimast.

«Me ei saa veel raporti sisu avalikustada, kuna selle tekst pole lõplik ja seega ei ole välistatud, et keegi avaldab veel soovi teha meiega koostööd,» selgitas komisjoni juht Kristjan Port, kuid andis samas mõista, et ülemäära ladusalt uurimine ei kulgenud. «Kui sportlase või treeneri au ja väärikust kahjustatakse, on nad tavaliselt esimesed, kes tahavad tõde jalule seda. Meie komisjonil oli aga probleeme Bernatski jutus mainitud inimestega kontakti saamisega ja nende ärakuulamisega. Samuti tegime neile inimestele ettepaneku olla vastandatud Bernatskiga, kuid tänaseks on nad kõik sellest loobunud.»

Pordi sõnul käib jutt inimestest, kellede nimed on varem selle looga seoses ajakirjandusest läbi käinud. Teiste seas on Bernatski oma klientidena maininud praegugi tippspordiga tihedalt seotud Raul Ollet, Mati Alaveri, Aleksander Tammertit, Harry Lembergi ja Roland Lessingut.

Kuigi raporti allkirjastamine on veninud, ei ole Pordi sõnul probleem põhimõttelistes küsimustes, vaid redaktsioonis ja rõhuasetustes. Ta tõi näiteks komisjoni liikme Märt Raski ütluse, kes oma kogemuse põhjal ei pane allkirja ühelegi dokumendile, kus ta pole kindel, et isegi iga koma on õiges kohas.

Port rääkis, et töö käigus avanes komisjoni liikmetele kurb olukord suhteliselt kaugele areneda lastud ebaaususest. «Paraku ei saa me tõestada ühegi inimese süüd ja me ei läinudki seda tegema,» nentis Port. «Leidsime, et Bernatski kirjeldatud asjaoludest on osa tõestatav – ta oli arst, kes töötas tippsportlastega, teda tunneb suur hulk inimesi, keda on selle looga seoses mainitud, ja ta on hankinud suures koguses ravimeid, kaasa arvatud kasvuhormooni. Samas ei saa me kindlaks teha, kas ta on neid kellelegi üle andnud ja kas sportlased on seda kasutanud. See pole komisjoni võimuses, sest me pole juurdlusorgan.»

Komisjoni juht rõhutas, et nende ülesandeks polnudki õigusküsimuste lahendamine. Tähtis oli jõuda äratundmisele, kas Bernatski esitatud väited on usutavad ja kas teisel poolel on piisavalt tugevad vastuväited, et neid ümber lükata.

«Raporti mõtte võib jagada kaheks: esiteks see, kas Bernatski mainitud ajavahemikul võisid aset leida sellised sündmused, nagu ta räägib, ja teiseks see, kas saame midagi teha, et tulevikus selliseid asju ära hoida,» rääkis ta. «Minu äratundmise järgi on olukord selline, et Bernatski on esitanud küllaltki detailseid selgitusi, kuid vastaspool pole nõustunud neid sama detailselt ümber lükkama, vaid tegelenud ainult eitamisega.»

Uurimise käigus on tekkinud kahtlus, et Bernatski pole kaugeltki ainus keelatud ainete vahendamisega tegelenud arst. Paraku ei saa komisjon ise nende inimeste väljaselgitamiseks midagi teha. Pordi sõnul loodetakse selles abi ravimiametilt, kelle esindajad on kinnitanud, et selliste juhtumite ärahoidmine on nende püha kohus. «Kui on tahe, saab seda kõike välja uurida, kuid tegemist on väga mahuka analüüsiga,» lausus Port.

Neinar Seli arvates pole Eesti spordis dopinguprobleemi

Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli leiab, et dopinguprobleemi kui sellist Eesti spordis ei ole. Oma väites viitab ta dopinguainete tarvitamisega vahele jäänud sportlaste väga väikesele osakaalule. Samas möönis ta, et ka väike tilk tõrva võib rikkuda terve meepoti.

Eesti Antidopingu juhatuse liikme Kristjan Pordi sõnul on Eestis aastas keskmiselt 2,8 dopingujuhtumit. «Võib öelda, et Eestis on tegemist pigem nähtamatu probleemiga. Kaudse informatsiooni põhjal võib tuvastada, et dopingut kasutatakse kõige laialdasemalt liikumistegevuses, kuid probleem kui selline on siiski olemas,» leidis ta. Seli kinnitas, et usub siiski pigem puhtasse sporti ning nendesse sportlastesse, kes on oma ütlustes alati mustvalged. «Usun seda, kui inimene ütleb, et ta pole keelatud aineid tarvitanud,» sõnas ta. PM

Tagasi üles