Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Lepitaja aitab vanemad laste nimel koostööle

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Perelepitaja Aila Rajasalu ütleb, et mõnikord on juhtunud, et lapsevanemad lähevad juba pärast esimest kohtumist ta kabinetist rõõmsalt ja peaaegu käsikäes välja. | FOTO: Kristjan Teedema

Ema ja isa teavad, et vestlus lapsega tuleb raske. Neil on vaja öelda, et nad ei sobi enam koos elama, sest nad tülitsevad palju. «Sind armastame me igavesti, aga meile on nüüd parem, kui me kolime lahku,» teatavad nad.

Perelepitaja Aila Rajasalu ütles, et kui vanemad suudavad jätta lahkuminemise teate edastamisel iseenda emotsioonid tagaplaanile, kui nad räägivad oma lapsega teineteist samal ajal austades, mitte maha tehes, ning kui nad ei pane last täiskasvanu rolli ega hakka talle oma elu kurtma, siis on kõik väga hästi.

Kui vanemate omavaheline koostöö ka tulevikus sujub, on lapsed õnnelikud.

Paljudel juhtudel ei saa aga täiskasvanud sellega hakkama, sest tunded keevad üle pea.

Kolm maakonda

Aila Rajasalu selgitab, et perelepitusteenuse eesmärk on lapse huvisid arvestavad vanemlikud suhted. Selle töö käigus püütakse lahendada küsimusi, mis puudutavad laste edaspidist elukohta, suhtlemist oma lahus elava vanemaga, samuti läbikäimist sugulastega ning majanduslike kohustuste täitmist.

Aila Rajasalu ise on noorte abistamise keskuse Carpe Diem töötaja, litsentseeritud perelepitaja, kes koordineerib perelepitusteenuse arendamist kolmes maakonnas – Tartu-, Jõgeva- ja Raplamaal – ning kokku 18 omavalitsuses.

Projekti rahastab kodanikuühiskonna sihtkapital ja Šveitsi vabaühenduste fond.

Aasta jooksul pakutakse omavalitsustes perelepitusteenust 700 tundi, samuti tehakse perelepituse olemusest ja võimalustest teavituse tööd nii laiemale üldsusele kui ka sotsiaal- ja haridusala töötajaile ning teistele spetsialistidele.

«Perelepitus ei ole abielu kokkulappimine, see ei tegele abikaasade minevikueksimustega, milleks on hoopis teised nõustajad,» rääkis Rajasalu. «Perelepituse mõte on, et lapsel säiliks hea suhe mõlema vanemaga ning püsiks kindlustunne tuleviku suhtes.»

Järgmisel aastal umbes samal ajal korjatakse kogu perelepitusteenusega seotud vastukaja kokku ja analüüsitakse seda.

Tulemustest on huvitatud ka sotsiaalministeerium, et kaaluda, kuidas saaks riik leida tulevikus paremaid võimalusi rahastada perelepitusteenust. Et need inimesed, kes ise selle eest maksta ei jõua, teenust vajaduse korral siiski saaksid.

Kõrvalseisja tähtis roll

Aila Rajasalu räägib, et perelepitusteenus on välja kasvanud vanematevaheliste vaidluste lahendamise vajadusest, millega omavalitsuste lastekaitseteenistused ja sotsiaaltöötajad kogu aeg tegelevad.

Igas mõttes on parem, kui perelepitaja ei ole omavalitsusametnik, kellele kuulub muidki ülesandeid ning kes peab näiteks kahe vanema vahelise vaidluse kohtusse jõudmise korral kohtule oma arvamuse andma.

Perelepitaja peaks olema täiesti neutraalne isik, ta roll ei tohi olla ühele ega teisele poole kaldu.

Aila Rajasalu sõnul näitab elu sageli seda, et kui üks vanematest on lahkuminekumõtteid ammu kaalunud, siis teine võib alles äsja sellest teada saanud olla.

Teoreetilises plaanis on üks «jätja» ning teine «jääja». Esimene tunneb end süüdi ja on juba depressioonis, teine aga alles täielikus šokis. Mõlemad vanemad võivad küll mõelda, mis nüüd lastest saab, aga laste teemal mõistlike läbirääkimiste pidamiseks ei pruugi neil oma emotsioonide tulvas olla ei oskusi ega jõudu.


Perelepitus

• Kokkuleppe saavutamine vanemate vahel nende alla 18-aastase lapsega seotud kohustuste ja õiguste suhtes. Teenusele suunab kohaliku omavalitsuse töötaja, teenus on tasuta.

• Koordinaator Aila Rajasalu, telefon 509 0680.

• Perelepituse kohta saab lugeda NAK Carpe Diemi kodulehelt www.mtycarpediem.eu ja

• Eesti Lepitajate Ühingu kodulehelt www.lepitus.ee.

Tagasi üles