Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Reform puhastab patuseid, sotsid lähevad riskile

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Suuremate erakondade esinumbrid piirkonniti 2015. aasta riigikogu valimistel. | FOTO: graafika: Alari Paluots

Nädalavahetusel oma valimisnimekirjad kinnitanud kolmest suuremast erakonnast läksid suurimale riskile sotsiaaldemokraadid, kellele võib kampaania õnnestumine tuua parlamendi värskeima näoga fraktsiooni, ebaõnnestumine aga tähendada osa tipp-poliitikute riigikogust välja jäämist.

Peaminister Taavi Rõivas. | FOTO: Liisa Toots/ Valitsuse Kommunikatsioonibüroo
Toonane majandusminister, praegune IRLi peaministrikandidaat Juhan Parts. | FOTO: Scanpix
Sven Mikser | FOTO: Liis Treimann
Edgar Savisaare kõne Estonia kontserdisaalis. | FOTO: Mihkel Maripuu

Sotside risk seisneb otsuses paigutada piirkondade esinumbrid alates Jevgeni Ossinovskist kuni Eiki Nestorini 125-liikmelise üldnimekirja lõppu. Etteotsa on nende asemel aga toodud hulk seni poliitikas tundmatuid nimesid, nagu endine venekeelse «Aktuaalse kaamera» uudisteankur Jelena Poverina-Tšernõh, jurist Liisa Oviir, laulu- ja tantsupeo SA juht Aet Maatee ja munitsipaalpoliitik Gea Kangilaski.

«Uskumatu julgus,» hindas politoloog Rein Toomla. «See tähendab, et sotsid lähevad välja väga suure hulga ehk 25 kuni 30 koha peale. Panustatakse, et nimekirja esimene ja viimane kümme saavad sisse isiku- või ringkonnamandaatidega ning kompensatsioonimandaatidega saadakse viis kuni kaheksa kohta lisaks.»

Toomla selgitas, et tinglik punane joon läheb suurte erakondade jaoks üldnimekirja 15.–20. koha juurest, millest kõrgemal asetsejad võivad riigikokku pääsemises olla üsna kindlad. Sotside liidrid pääsevad parlamenti seega vaid juhul, kui nad võtavad igast ringkonnast kas isikumandaadi või ringkonnamandaadi.

Politoloog Tõnis Saartsi sõnul kaasneb sellega paratamatult risk, kuna mitmed kandideerijad pole oma häältesaaki varem tõestanud. «Mihkel Raud on esinumber Tartu piirkonnas – ilmselt on sotsidel mingi eelinfo, et ta võiks seal edukas olla. Erakonna peasekretär Indrek Saar on seekord esinumber Pärnumaal, aga me teame, et tema peamised valijad asuvad ikkagi Lääne-Virumaal,» tõi Saarts näiteid.

Emori andmetel on sotsid praegu 21-protsendilise toetusega Keskerakonna kannul kolmandal positsioonil, kuid liidrite jõuline, üksteisele vastanduv kampaania võib sotside toetusprotsenti kärpida.

Märksa traditsioonilisema valimisnimekirjaga on välja tulnud Reformierakond, kelle puhul võib märgata kaht eripära. Esiteks üritatakse vahepeal skandaalidesse sattunud tipptegijad üldnimekirja olulistele positsioonidele paigutamisega valitsusse tagasi tuua.

«Reformierakond üritab kindlasti rehabiliteerida Jürgen Ligi (üldnimekirjas teine – O. K.), kes võtab Järva- ja Viljandimaal ilmselt ka hea häältesaagi,» analüüsis Saarts. «Kristen Michali panekuga Kristiine esinumbriks üritatakse ilmselt näidata, et hea häältearvuga on rahvas Michalile rahastamisskandaali andestanud.»

Tagatuba pildile

Erinevalt sotsidest ei kubise Reformierakonna nimekirja tipp uustulnukaist, küll aga taotletakse riigikogu kohta partei tagatoa tegijatele. Nii näiteks asub viiendal positsioonil erakonna peasekretär Martin Kukk, kaheksandal kohal Kalev Lillo ja 21. kohal peaministri büroo juhataja Liina Kersna. «Ilmselt on idee tuua nad suuremasse poliitikasse ja mõnes mõttes ka nende senist tööd premeerida,» hindas Saarts.

Hoopis nõudlikum on Reformierakond ülehüpanute suhtes. Eerik-Niiles Krossi üldnimekirja 42. koht viitab sellele, et temalt oodatakse tugevat tulemust Mustamäel ja Nõmmel, kus ta on ringkonna kolmas number. Arvestades, et samas kandideeriv europarlamendi liige Urmas Paet ilmselt loobub riigikogu mandaadist, on Krossi pääs parlamenti üsna usutav. Seevastu Vilja Savisaar-Toomasti tulevik sõltub erakonna üldisest edust, sest parteivahetuse järel pole tal kuigi suurt isiklikku häältesaaki ette näidata.

Toomla ja Saarts on ühel meelel, et IRL ja Keskerakond on kokku pannud klassikaliselt tugeva valimisnimekirja, kus üllatusi on vähe. Oma valimisringkondade kindlad häältemagnetid on paigutatud üldnimekirja kolmandasse ja neljandasse kümnesse, mille arvelt on ladvikusse mahtunud mõned uued nimed. IRLi puhul on nendeks ajakirjanikud Maire Aunaste ja Anvar Samost, kusjuures Aunaste erakonnaga liitunud ajakirjanikest ainus, kelle jaoks leiti koht üldnimekirja esikümnes. Keskerakond on vanade kalade asemel püünele toonud aga parteifunktsionäri ja Ester Tuiksoo asendusliikme Siret Kotka ning ning Edgar Savisaare Tallinna linnavolinikust poja Erki Savisaare.

Karistuseks kehvem koht

Keskerakonna nimekirja iseloomustavad ka kõige suuremad positsioonivahetused võrreldes nelja aasta tagusega, mis võib Saartsi hinnangul näidata muutust erakonna juhtkonna soosingus. 63 koha võrra on üldnimekirjas tõusnud Yana Toom, 75 koha võrra Mihhail Kõlvart ja 28 koha võrra Olga Ivanova. Suurimad kukkujad on 118 kohaga Jüri Ratas ja 88 kohaga Peeter Võsa. «Võimalik, et Võsa puhul on antud signaal, et tema tööga ei olda väga rahul,» hindas Saarts.

Reformerakonna ja Keskerakonna otsus ehitada valimiskampaania üles üksteisega hirmutamisele on Saartsi sõnul Eesti valimiste klassikaline võte, mida kasutatakse juba kolmandaid riigikogu valimisi järjest.

Kuigi see töötab ilmselt mõlema erakonna valijaid mobiliseerivalt, ei pea Saartsi sõnul paika Taavi Rõivase väide, nagu oleks Keskerakond peaministriparteid edestamas. Detsembri seisuga toetab Reformierakonda 32 ja Keskerakonda 23 protsenti valijaist, sama suur oli vahe ka neli aastat tagasi. Kui vahe püsib valimisteni, jääb ka Keskerakonna ja Reformierakonna kohtade erinevus riigikogus samaks.

«Kindlasti on siin kõva annus hirmutamist. Kes vähegi Eesti poliitikat tunneb, isegi kui Keskerakond võidaks valimised, siis ma ei usu, et ükski erakond oleks nõus sellesse koalitsiooni minema, ja vähemusvalitsust talle ilmselt ei lubata,» ütles Saarts.

Politoloogi hinnangul on Keskerakonna toetuse kasvul «lagi ees», kuna parteile kujunenud selgete vastaste leer takistab uute valijarühmade kaasamist. «Lisaks sellele peaks Keskerakond võimule saamiseks moodustama koalitsiooni mõne teise parteiga, mistõttu jutud sellest, et Keskerakond suudaks meid pöörata läänest itta ja takistamatult suurendada Venemaa mõju, kuuluvad pigem ulmevaldkonda – teised koalitsioonipartnerid ja valijaskonna valdav enamus seda lihtsalt ei lubaks,» kinnitas Saarts.

Valimisnimekirjadega pole veel välja tulnud väikeparteid. Kandidaatide esitamine lõpeb 15. jaanuaril.

Tagasi üles