Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Jooksuga igapäevase rutiini vastu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Praegu teeb Rait Ratasepp trenni spordiklubis. Kui väljas soojemaks läheb, siis kolib ta treeningutega õue. | FOTO: Kristjan Teedema

Kujutage ette, et jooksete Tartust Rakverre, võtate vahepeal paar järsku tõusu. Rajal ei tohi aga seisma jääda, sest kell tiksub lähemale ajale, mil finiš suletakse.

Ratasepp ootamas Ultra-Trail du Mont-Blanci stardipauku. | FOTO: Erakogu

Ligikaudu sama pika vahemaa, 131 kilomeetrit, läbis Tartu ultrasportlane Rait Ratasepp TransGranCanaria ultrajooksul 22 tunni ja 35 minutiga. Ent see polnud lausmaajooks, tõusumeetreid oli korralikult, lausa 8666. Võrdluseks olgu toodud, et Eestis Haanja Jala100 ultrajooksul on ühel ringil 73 tõusumeetrit, ent joosta tuleb 15 ringi, seega kokku on 1095 tõusumeetrit.

«Mul ei olnud tegelikult järgmisel päeval suurt midagi häda, võinuks kohe uuesti jooksma minna, jalad olid vaid pisut kanged,» räägib Ratasepp.

Ratasepp ei keskendu ainult jooksule, vaid tegeleb ka triatloniga. See on hea viis, kuidas treeninguid mitmekesistada. Möödunud aastal läbis ta esimese eestlasena ultratriatloni, mis on kahekordne Ironmani distants ehk 7,6 kilomeetrit ujumist, 360 kilomeetrit rattasõitu ja 84,4 kilomeetrit jooksu. Selleks kulus 22 tundi ja 17 minutit (Parandatud: enne oli 22 tundi ja 45 minutit - toim).

Raske otsus

Ratasepp ei ole alati jooksutrenni teinud, 15-aastaselt hakkas ta hoopis poksiga tegelema. Pärast sõjaväge, 2002. aastal keskendus ta rohkem jooksmisele. Samal ajal püüdis ka infotehnoloogia erialast Tartu ülikoolis sotti saada, ent katkestas need õpingud 2003. aastal. Ratasepp leidis teise kire – õigusteaduse.

Niisiis astus ta 2005. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonda ja õppis seal magistrikraadi saamiseni 2009. aastal. Magistriõpingutega samal ajal asus ta tööle Tartu maakohtus, kõigepealt tsiviilkonsultandi, seejärel kriminaalkonsultandina. 2009. aastal läks ta tööle advokaadibüroosse Varul. Kõike seda saatsid ka jooksutrennid.

Uues töökohas oli tal peale igapäevase töö vaja keskenduda ka magistritöö kirjutamisele. «Ma kirjutasin hommikul magistritööd, päeval käisin tööl, õhtul kirjutasin jälle magistritööd,» meenutab Ratasepp. Talle küll öeldi advokaadibüroost, et ta ei pea kellelegi midagi tõestama, kuid ta ise tundis ikkagi sundi seda teha. Nii rabeles ta tööl ja kodus.

Küll aga jättis see kurnav periood, kus polnud lõpuks treeninguteks enam aega, tükiks ajaks pitseri Ratasepa tervisele. «Läksin pärast seda perioodi võistlusele ja sain kohe aru, et midagi on viltu: ma ei jaksanud üldse joosta, ükskord oli isegi raske kõndida,» meenutab ta. Asi polnud selles, et treenitus oleks kuhugi kadunud, olukord oli märksa hullem ja tõsisem.

Mitmeid kordi arsti juures käinud Ratasepal avastati südamelihaste põletik, mis ei tahtnud taanduda. Tuli välja, et tal olid põletikulised mandlid, mis tervenemist pärssisid. Pärast seda, kui mandlid eemaldati, tundis Ratasepp ennast üsna kiiresti hästi.

Ta tõdes, et tervenemine võttis küll omajagu aega, aga lõpuks hakkas vorm ülesmäge minema. Õppetund oli käes. «Sellel pingelisel ajal polnud mul üldse aega jooksmas käia, mis oli minust rumal, sest nii ei maandanud ma stressi ja seetõttu haigeks jäingi,» meenutab Ratasepp.

Ratasepp võttis vastu suure otsuse ja loobus oma tööst advokaadibüroos 2013. aastal, et keskenduda spordile. «Ega keegi minu ümber mõistnud, miks ma nii teen, olin ju hästi tasustatud prestiižses kohas tööl,» räägib ta. Tööaastatel olid ta treeningud küllaltki ebaregulaarsed, ta tegi, mis suutis, aga miski sees kripeldas.

Ta leiab, et tööst loobumiseks oli just õige aeg, sest oli kogunenud raha, mis aitas poolteist aastat ree peal püsida. «Kui ma mõtlen tööelule tagasi, siis ma ei oska ühtegi mälestust välja tuua. Kui ma vaatan tagasi oma viimasele pooleteisele aastale, siis mälestusi on väga palju,» naeratab ta.

Praegu on tal enda ettevõte, kus ta tegeleb õigusteadusega. «Kui sport hoiab füüsise värske, siis juura vaimu, nad on teineteisega tihedalt seotud,» sõnab ta.

Taimetoitlus

Ratasepp teeb trenni enda reeglite ja lähenemisviiside järgi. Ta kuulab ja tunnetab oma keha ning sätib treeningud ja toitumise oma tunde järgi. «Eks ma küsin nõu küll siit-sealt. Treener võib-olla treeniks oma mudeli järgi ja ajaks seda joont lõpuni. Mulle meeldib ikkagi see, et ma tunnetan ise, kas üks või teine asi mõjub mulle hästi või mitte,» räägib ta.

Möödunud aastal jooksis ta 3600 kilomeetrit, tänavu plaanib läbida 4500 ja tuleval aastal 5000 kilomeetrit. Tipud jooksevad tema sõnul aastas 6000–7000 kilomeetrit, nii et on, kuhu pürgida.

Ratasepa blogis «Ultraspordist, ausalt» on palju juttu toidust ja toitumisest. Selle teeb veel huvitavamaks asjaolu, et Ratasepp on taimetoitlane, kes välistas oma menüüs täielikult liha. Alguses kaalus ta välja rookida ka piimatooted, kuid vereanalüüsides ilmnesid puudujäägid. Loomse poole pealt sööb ta praegu juustu ja muna.

«Tahan võimalikult vähe lisaaineid tarbida, seetõttu ma pigem söön mõningaid loomseid tooteid kui tablette. Tean inimesi, kes rasketel treeningutel peoga tablette sisse söövad, ma ei taha nii,» sõnab ta. Ratasepp hoiab oma tervisel silma peal ja laseb iga natukese aja tagant vereproovi võtta, et oma toitumist vastavalt tulemustele korrigeerida.

Toitumine on ultraspordis väga oluline, näiteks viimasele võistlusele võttis Ratasepp Eestist kaasa oma energiageelid. «Mul ei taha toit jooksu ajal kuidagi alla minna. Siin tuleb endale leida see õige lahendus, sest sa kas sööd ja toit püsib all või sa ei lõpeta jooksu,» nendib ta. Pikemal distantsil ei suuda ta tahkeid toite üldse süüa.

Ultraspordis ei liigu suuri rahasummasid ja seetõttu pole nad väga kulukad. Kõik üritused toimuvad ilusates kohtades, näiteks rahvusparkides, kus ümberringi on kaunis loodus. Seetõttu ongi Ratasepal Tartus treenida kohati mentaalselt raske, sest mälestused kaunitest paikadest ei taha meelest minna.

«Vaatan ultravõistlustel ümberringi ja näen väga heas vormis rõõmsameelseid inimesi. Seal võib mõni 65-aastane mees olla lõppkokkuvõttes väga kõrgel kohal, peale vaadates ei saa arugi, et mõni on nii vana,» räägib Ratasepp.

Ta toonitab, et teeb sporti enda jaoks. Ratasepp tunneb ennast hästi, pakatab rõõmust ja ta armastab seda, mida ta teeb. «Kui ma ei armastaks, siis ma ei saaks selle spordialaga tegeleda, sest see nõuab täielikku pühendumist,» tõdeb ta.

Arvamus

Elukaaslane Virge Tamme

Olen Raidu üle väga uhke. Näen iga päev, kui palju ta oma eesmärkide saavutamiseks tööd teeb. Järjepidevus, distsipliin ja õigete asjade väärtustamine lubab Raidul nii töö-, spordi- kui ka eraelus kõigega edukalt toime tulla. Pärast pikka treeningupäeva ja kohtumist klientidega ei kuule kunagi tema kurtmist väsimuse või tüdimuse üle, sest ta on oma ellu valinud vaid tegevused, mida ta tõeliselt naudib. Arvan, et tema otsus igapäevatööst loobuda oli parim, mida ta enda jaoks teha sai, sest vaid julged otsused viivad edasi.

Raiduga on väga hea koos olla, sest mida lähedasem sa temaga oled, seda avatum ta sinuga on. Ta on väga hea emotsioonide jagaja. Mõnel lauamänguõhtul sõpradega võib ta naerda nii, et silmad märjad. Ta rõõm on siiras, kui ta pärast 180-kilomeetrist rattatrenni Tartust Pärnusse jõuab ja ütleb, et sõit oli super, või Alpides matkates näeb vaateid, mida ei anna edasi ükski pilt või film. Teisalt on ta nördimus tõeline, kui ta näeb oma sõnadele ja tegudele vastu töötavat ja vaid omakasu peal väljas inimest.

Ta on väga aus ja hea huumoriga inimene. See teeb temast põneva jutupartneri, kelle tegemistest tahetakse kuulda ja kelle arvamus loeb. Sporditeemade kõrval paneb tema silmad särama tervislikest eluviisidest ja toitumisest rääkimine.

Oma toitumisega julgustab ta teisigi katsetama midagi uut, mitte järgima sissetallatud toidumenüüd. Tõsi on ju see, et inimene on oma tegevuses tervik: et näha oma kaalus muutusi, sportlikus soorituses või enesetundes paranemist, on vaja panustada liikumisse, kvaliteetsesse toitu ja puhkusesse. Rait on oma vahetu suhtlusstiili ja sooviga rääkida oma kogemustest ilustamata inspiratsiooniks paljudele.

CV

  • Sündinud 4. veebruaril 1983

Haridustee:

  • 1989–2001 Tartu 7. keskkool
  • 2005–2007 Tartu ülikooli õigusteaduskond, bakalaureusekraad
  • 2007–2009 Tartu ülikooli õigusteaduskond, magistrikraad

Tööelu:

  • 2007–2008 Tartu maakohus, tsiviilkonsultant
  • 2008–2009 Tartu maakohus, kriminaalkonsultant
  • 2009–2013 advokaadibüroo Varul

Saavutused ultrajooksudel ja triatlonidel:

  • 6.3.2015 TransGranCanaria (131 km, 8666 tõusumeetrit), 22:35.42
  • 1.11.2014 Haanja 100 (100 km, 1095 tõusumeetrit), 8:16.19
  • 4.7.2014 IUTA Ultra Triathlon World Cup (7,6 km + 360 km + 84,4 km), 22:17.56
  • 5.4.2014 Lanzarote Ultra Trail (84 km, 2674 tõusumeetrit), 8:35.15
  • 26.10.2013 Haanja 100 (60 km), 5:19.11
  • 28.8.2013 Ultra-Trail du Mont-Blanc (119 km, 7250 tõusumeetrit), 23:46.02
  • 15.6.2013 Laulasmaa (105,5 km), 11:41.50
  • 10.11.2012 AX Trail (82 km, 5000 tõusumeetrit), 13:32.13
  • 8.10.2011 Vaarojeni maraton (86 km, 2320 tõusumeetrit), 11:28.27
  • Selle hooaja kaks peamist ja olulisemat võistlust on viiekordne täispikk ultratriatlon Inglismaal ja kahekordse täispika ultratriatloni MM Ungaris. Nende kahe võistluse vahele jääb taastumiseks viis nädalat.

Tagasi üles