Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Suursündmused, sünnipäevad ja segadus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Arvo Pärdi 75. sünnipäeva-aastat tähistati võimsalt, lisaks uutele plaatidele mahtus sinna ka mitu olulist maailmaesiettekannet. | FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Arvo Pärdi ja Veljo Tormise juubelid tõid kaasa pidunädalad, pärdil ka mitmeid maailma­esiettekandeid, Paavo Järvi sai olulise auhinna, klassika on maailmakaardil. Kristel Kossar võtab kokku klassikalise muusika aasta 2010.

Muusika-aasta allajoonimine nõuaks justkui omadussõna, millega möödunud 365 päeva mõõta. Ühist nimetajat on aga sel aastal nii nagu mullugi raske leida. Tuleb nentida, et tänavuse sündmusterohke aasta helgeid helihetki jääb varjutama ERSO ümber puhkenud segadus ja skandaal, mis päädis administratiivsete ümberkorraldustega ning kahjuks ka maestro Neeme Järvi lahkumisega peadirigendi kohalt.

Eestist Euroopasse

Kindlasti võiks aga lõppevat aastat vaadelda hüppelauana Euroopa kultuuripealinnaks olemisse, sest nii mõnedki muusika-aasta säravaimad sündmused olid kultuuripealinna projektiga ühel või teisel moel seotud.

Türgi pealinn Istanbul, mis tänavu Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandis, seadis kultuuriaasta olulisimate sündmuste seas esikohale kahe kultuuripealinna, Tallinna (2011) ja Istanbuli (2010) koostöös sündinud Arvo Pärdi uudisteose «Aadama itk»
maailmaesiettekande tänavu juunis.

Arvo Pärdi autorikontserti väisasid sel puhul nii Türgi kui Eesti president, ministritest ja kultuuriavalikkusest kõnelemata, ning Istanbuli rahvusvahelisel muusikafestivalil, mille raames kontsert aset leidis, anti heliloojale üle ka festivali elutööpreemia.

Eesti dirigent Paavo Järvi tõi aga novembrikuus Pariisis Salle Pleyelis maailmaesiettekandele Arvo Pärdi uue teose «Silhouette». Teos oli Paavo Järvi tellimus ning pühendatud temale ja maailma tipporkestrile Orchestre de Paris’le nende pideva koostöö alguse puhul. «Silhouette, hommage à Gustave Eiffel» on pala keelpilliorkestrile ja löökpillidele, mille loomisele on heliloojat inspireerinud üks Pariisi imposantsemaid mälestusmärke ja sümboleid, Eiffeli torn.

Detsembris said teose kontsertettekannet nautida ka Eesti kuulajad kontserdikavas «Siluetid ja labürindid», kus Tallinna Kammerorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel kõlas nii Arvo Pärdi «Silhouette» kui ka Tõnu Kõrvitsa uudisteos «Labürindid».

Väärikad juubelid

Auhindadest kõneldes on hea meel märkida, et kaks varem Grammyga pärjatud Eesti kollektiivi, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor, nimetati  plaadistusi silmas pidades maailma mainekaima muusikaauhinna nominentideks ka tänavu.

Paavo Järvi pälvis aga Saksamaa nimekaima klassikalise muusika auhinna ECHO Klassik – aasta dirigendi tiitli tõi Grammy-võitjast eestlasele Lud­wig van Beethoveni 2. ja 6. sümfoonia plaadistus koos Bremeni Saksa kammerfilharmoonia orkestriga.

Aasta 2008 tähiseks oli riigi 90. sünnipäev, väärikate juubelite jada jätkus ka mullu, kui oma 90. sünnipäeva tähistasid muusika- ja teatriakadeemia ning Otsa muusikakool. Juubeleid sai peetud ka tänavu: teatri- ja muusikamuuseum pani kokku Eino Tambergi, Veljo Tormise ja Arvo Pärdi juubelitele pühendatud näituse «Klassikud», mis andis  ülevaate kolme omanäolise helikunstniku algustest ja otsingutest, loomingust ja maailmavaatest.

Arvo Pärdi 75. sünnipäeva tähistati üle ilma sügise hakul, hoo Pärdi pidunädalatele andis aga  Tõnu Kaljuste ja Peeter Jalaka ülimalt sugestiivne muusikalavastus «Alguses oli…» Noblessneri valukojas, kus Pärdi looming teatraalsesse vormi valati.  Septembrikuus peeti sünnipäevapidu Paides ja Rakveres, saatjaiks pere ja kaasteelised, ERSO ja tuhanded kodumaised muusikasõbrad.

«Kui saaksime hakkama sellega, et austaksime üksteist, ei peaks me enam muretsema selle pärast, et kuidas heliloojad muusikat kirjutavad või dirigendid dirigeerivad või kuidas kingsepad kingi teevad. Muidugi, mõtlema peab, kuid kui austame üksteist, tuleb välja teistsugune muusika. Vaat seda sooviksingi kõigile teile ning ennekõike iseendale – sest seda peab iga päev uuest sünnitama, see vajab jõudu, otsustavust ja ohvrimeelsust,» sõnas Pärt Kolm­ainu kirikus peetud sünnipäevakõnes.

Helilooja loomingu säilitamise ning arhiivi korrastamisega tegeleb innukalt Arvo Pärdi keskus, mis tuleviks peaks võimaldama teha Pärdi muusikaga seotud uurimusi ja teadustöid, andma tervikliku ülevaate helilooja loomepärandist ning ligipääsu helilooja sõnumile ja käsikirjadele.

August tõi Veljo Tormise 80 aasta juubeli ning sel puhul jõudis kolmandat korda vaatajate ette  üks tema loomingu vaieldamatuid kõrghetki – 1980. aastal sündinud «Eesti ballaadid»,  suurvorm   sopranile, metsosopranile, aldile, tenorile, bassile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile. «Püsivuses, millega ta muusikat kirjutanud on, näen ma armastust kõige selle vastu – ta armastab seda rahvast, neid kadunud inimesi. Armastab seda hävivat asja, millest kõik räägivad, aga mille kadumisse ei usu,» iseloomustas heliloojat muusik Jaak Johanson.

Maikuus said muusikasõbrad kätt suruda ka maestro Eino Tambergil, kelle 80 aasta juubelit tähistati autorikontserdiga Estonia kontserdisaalis ning ettekannetega üle Eesti. «Muusikat saab õpetada kui head käsitööoskust ja seda mitmete sellega seotud ainete läbi, kuid saab ja tulebki arendada ka silmaringi nii muusikas kui elus üldse. Mul on tunne, et inimene, kes on kohutavalt andekas muusik, kuid kui ta ainult muusikat armastab ja sellega tegeleb, ei saa temast kunagi väga suurt loojat. Et saada suureks, peab maailmast rohkem teadma kui pelgalt muusikat tundma,» rääkis helilooja Postimehele antud juubeliintervjuus.

Kallid külalised

Eesti kontserdilavadel astus ka tänavu üles hulk külalisi. Gruusia suurmehe Gija Kantšeli 75 aasta juubeli puhul esitas tema loomingut suurejoonelisel autorikontserdil ERSO Andres Mustoneni juhatusel; Kantšeli muusika kõlas ka Mustoneni ning Tallinna Filharmoonikute kontserdil Euroopa muusikapealinnas Viinis, Musikvereini kuldses saalis.

Tallinna Euroopa Filmiakadeemialt auhinda vastu võtma saabus  mainekas filmihelilooja Gabriel Yared, kelle loomingust sai siinne publik ülevaate autorikontserdil Brüsseli Filharmoonikute kaasabil. Põhjamaade pärl Soome Raadio sümfooniaorkester tõi oma  lühivisiidil Eesti publiku ette Kaija Saariaho uudisteose ning üheks maailma paremaks vene muusika interpreediks peetava pianisti Nikolai Luganski.

Juudi süvakultuuri festival Ariel tutvustas sealset muusikakultuuri Sefardi liturgia kantori Lior Elmalechi suu läbi, esindades sellist liturgilist laulmist, mis tänini põlvest põlve ja suust suhu edasi kandub. Huvitavaid soliste ning põnevaid muusikailma leide siit ja sealt nurgast presenteerisid aga kõik Eesti muusikafestivalid, niisamuti kohtas aasta jooksul kontserdikavades päris tublisti eesti muusikat, uudisloomingu rohkuse ja esiettekannete poolest hiilgasid ennekõike eesti muusika päevad.

Tagasi üles