Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti rahamuulad kasutasid isetehtud pangakaarte

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vassili Klimov, Arkadi Sidorov, Rodion Politov, Andrei Zimin, Jevgeni Gavriljuk ja Vladislav Erli. | FOTO: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

USA firmat kahjustanud pangakaardipettuse kahju ulatus miljonitesse dollaritesse. Tõsi, eestlaste käest käisid läbi vaid kümned tuhanded eurod ning nemad olid pigem tankistid kui skeemi loojad.

2013. aasta detsembris avastas Swedbank, et nende juures on tehtud tavatult palju sularaha väljavõtmise tehinguid American Expressi (AMEX) pangakaartidega, millel olev raha pärineb Green Doti ettemakstud krediitkaartidelt. Mis eriti huvitav, sularahaautomaate kontrollides avastati, et raha on välja võetud valgete pangakaarditoorikutega, millele on viltpliiatsiga numbreid kritseldatud, või mõne toidupoe kliendikaardiga.

Pettusskeemi algatas Eestis Andrei Zimin, kes sai enda väitel 2013. aasta sügisel tuttavaks kellegi Valeriga Venemaalt. Valeriga oli ta suhelnud peamiselt sõnumivahetusprogrammi Jabber abil.

Valeri oli Ziminile rääkinud, et skeem on täiesti seaduslik ja raha teenitakse nii, et AMEXi kaartidele tuleb raha laadida. Pank maksvat laadimise pealt preemiat – umbes 15 dollarit 200 dollari kaardile laadimise eest. Kui laadida palju, pidavat olema võimalik kasumit teenida. Et oleks, mida preemia teenimiseks uuesti kaardile laadida, peab raha kaardiga sularahaautomaadist vahepeal välja võtma.

Kui selline vestlus ka aset leidis, oli selle sisu muidugi vale, sest raha, mis AMEXi kaartidele oli laaditud ja mida Zimin välja võtma pidi, oli varastatud. Varastatud Ameerika Ühendriikides tegutsevalt finantsasutuselt nimega Green Dot.

Green Doti krediitkaart sarnaneb toimimispõhimõtte poolest mobiiltelefoni kõnekaardiga: ostad poest näiteks 500-eurose kaardi, aktiveerid selle internetis või telefoni teel ning sul on krediitkaardi omadustega pangakaart, mis pole seotud ühegi kindla inimesega. Sellega saab tasuda ostude eest internetis või poes, võtta välja sularaha ning raha kaardile juurde laadida. Eestis ühelgi pangal sellist toodet ei ole.

Üks nende kaartide probleem on mitte just ülearu suur turvalisus, sest niipea, kui kellelegi on teada teise inimese Green Doti kaardi number, saab ta sellega teha peaaegu kõiki tehinguid. Neid numbreid olidki Venemaal tegutsenud Valeri ja tema kaasosalised suutnud varastada. Nad olid varastatud andmetega kaardid tühjaks teinud ja kandnud raha neilt AMEXi kaartidele. Nüüd oli vaja raha kätte saada.

Valeri õpetas Ziminit, et ostku too magnetkaardikirjutaja, millega on võimalik muuta andmeid plastkaardi magnetribal. Zimin sai sellise kätte interneti kuulutuste lehe Kuldne Börs vahendusel umbes 500 euro eest. Oleks ta osanud otsida, oleks saanud sellise ka 150 dollari eest Amazonist.

Kui kirjutaja oli ostetud, andis Valeri Ziminile veebiaadressi, kust too laadis alla AMEXi kaardiandmed, et need ostetud masina abil puhastele või suvalise poe kliendikaartidele kirjutada. Zimini ülesanne oli raha kaartidelt välja võtta. Neid andmeid võis Valeri jagada mitme inimesega, kes võtsid sama kaardi andmetega raha välja ükskõik millise AMEXi toega panga sularahaautomaadist. Eestis on ainus selline Swedbank.

Zimin leidis endale kaasaosalised, kellele ta rääkis raha päritolu kohta edasi Valeri jutu. Ta jagas Marius Bukentasele ja Jevgeni Gavriljukile kätte isetehtud «pangakaardid» ning nimetas summa, mis tuleks korraga välja võtta. Tavapäraselt oli selleks 215 eurot, aga võeti ka suurema summa kaupa.

Nii käisidki Bukentas ja Garviljuk võltsitud kaartidega pangaautomaate mööda ning võtsid raha välja. Kuna nad arvasid, et kõik on parimas korras, jäid nad ilusti pangaautomaatide turvakaamerate vaatevälja.

Üllataval kombel uskusid nad enda sõnul tõemeeli, et niimoodi on võimalik seaduslikult raha teenida. Vähemasti nii nad jaanuaris kohtus väitsid.

Kui ühe kahtlusaluse käest küsiti, kas talle tundus normaalne võtta raha välja magnetkaardiga, millele on midagi soditud, vastas ta, et see tundus täiesti normaalne, sest välismaa kaartidel võibki selline disain olla. Sellist Eesti kaarti oleks ta enda sõnul kahtlaseks pidanud.

Mehed võtsid paari kuu jooksul välja 21 925 eurot ning andsid selle edasi Ziminile. Zimin käis Valeriga kahel korral Peterburis kohtumas, mõlemal korral andis ta Valerile üle 8000 eurot.

Raha väljavõtjate tegevus jäi Swedbankile silma üsna peatselt. Kui skeemiga alustati 2013. aasta novembri keskel, siis esimesed kahtlused tekkisid pangal juba detsembris. 2014. aasta jaanuari alguses algatati uurimine. Esialgu kuulati kannatanutena üle nii Swedbanki kui ka AMEXi esindajad. Lätis asuva AMEXi Kesk- ja Ida-Euroopa turvateenistuse direktori Igors Fedulovsi sõnul ulatus Eestis toime pandud pettuse maht paarikümne tuhande euro kanti, ent maailmas on ainuüksi viimase poole aastaga samamoodi välja petetud 4,5 miljonit eurot.

Pettusega seotud meeste kinnipidamine polnud just ülearu keeruline, sest kuigi kuriteoavaldus oli juba menetluses, tegutsesid mehed edasi ning jäid pangaautomaatidest raha välja võttes taas turvakaamera lindistustele. Ülekuulamisel tunnistasid nad tehtut ning kahetsesid, sest olid enda väitel tegutsenud heas usus. Seda juttu on üpris raske uskuda, sest nad olid seotud ka ühe teise samalaadse pettusega, mille käigus kopeeriti ja kasutati võõraid kütusekaarte.

Põhja ringkonna prokuratuuri pressiesindaja Arno Põdra sõnul avastatakse Eestis igal aastal mitu juhtumit, kui on kasutatud välisriikides varastatud pangakaardiandmeid.

«Pettuse teel saadud kaardiandmetega ostetakse veebipoodidest kaupu ja teenuseid või valmistatakse võltsitud pangakaarte, mille abil saab ostude eest poes tasuda ja automaadist sularaha välja võtta,» sõnas Põder.

Selliste pettustega tegelenud prokuröride hinnangul on tegemist rahvusvaheliselt organiseeritud kuritegevusega, kus eestlased on tavaliselt vaid vahelüli, kes saavad rahamuulaks olemise eest vahendustasu. Nende roll on raha automaadist välja võtta ja edasi toimetada.

«Mõnikord ostavad Eesti kurjategijad pettusega saadud kaardiandmeid ka lõpptarbijatena ning võtavad nende abil välja sularaha või ostavad kaupu ja teenuseid, mida kasutavad ise või müüvad tulu teenimiseks edasi. Eestist on organiseeritud ka päris laia haardega rahvusvahelisi pettusi ja uurimisasutused on pööranud nende juhtumite avastamisele viimastel aastatel rohkem tähelepanu,» selgitas Põder.

Põhja ringkonnaprokurör Ljudmila Tokar ütles, et see konkreetne rühm oli üks väike osa suuremast rahvusvahelisest skeemist,   mitmes riigis tegutses palju samasuguseid rakukesi. Kandvat rolli neil inimestel skeemis ei olnud.

Kõnealuse kuriteoga tekitatud kahju 21 925 eurot peavad nad nüüd kinni maksma. Osa sellest summast suudeti pettuse osalistelt konfiskeerida, ülejäänud summa ehk Valerile viidud 16 000 eurot tuleb süüdimõistetutel välja maksta.

Samuti määras Harju maakohus neile jaanuaris mitmeaastase tingimisi vanglakaristuse. Marius Bukentas astub kohtu ette teistest süüdistatavatest eraldi aprillis.

Tagasi üles