Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kreisi idee astub Eestis avalikule areenile

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti-Läti piir Valga ja Valka linnade vahel. | FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Vents Krauklis, Läti Valka kihelkonna duuma esimees, otsustas märtsi lõpus teha Valga haiglas eksperimendi. Ta saatis oma naise üle riigipiiri sinna sünnitama.

Eesmärk polnud siiski uurida, kui hästi Eesti arstid oma ülesannetega hakkama saavad. Eksperimendi sihik oli seatud hoopis Läti peale: kas ja kui kiiresti õnnestub Krauklise perel saada oma kodumaa haigekassalt hüvitist Eestis toimunud sünnituse eest. Tütre ilmale toomine läks neile Valga haiglas maksma 1200 eurot, millest nad loodavad Läti haigekassalt tagasi saada poole, 600 eurot.

Seni, tunnistas Krauklis eile Postimehele, ta Läti haigekassale esitatud dokumentidele veel vastust saanud pole.

Täna aga jõuab Eestis haldusreformi seaduse arutelu raames riigikogu saali ettepanek, mis vastuvõtmise korral sillutaks teed Krauklise ja tuhandete teiste piiriäärsete alade elanike eluolu parandamiseks. Põhiseaduskomisjonist on jõudnud kolme poolthääle toel riigikogu suurde saali idee moodustada kreisid.

Just nii, kreisiks, nimetab reformierakondlane Igor Gräzin oma ettepanekus riikideülest kohalikku omavalitsust, mida võiks luua edaspidi piirialadel. Ta möönab, et esmapilgul võib niisugune mõte tunduda crazy, hullumeelne. «Aga kui 15 minutit järele mõelda, siis järsku ikkagi ei ole,» lisab ta.

Valga ja Valka elanikud lõikaks selle idee elluviimisest igatahes kasu. Valga maavanem, Gräzini erakonnakaaslane Margus Lepik tõdeb, et kuigi kahe linna omavalitsused saavad teineteisega hästi läbi ja asjad aetud, siis paljude avalike teenuste puhul, olgu tegemist tervishoiu, hariduse või ühistranspordiga, on raha liikumine üle piiri keeruline.

Tõrksus eelkõige rahaasjus

Just seda, kui keeruline on raha liikumine, sooviski Krauklis – kes, muide, mängib Kukerpillide-laadses ansamblis Bumerangs – oma naise sünnituseksperimendiga kindlaks teha. Tema peab Valga või Valka kreisi loomise kavatsust väärt ideeks, ehkki sellega kaasneks palju küsimusi mõtte ellu viimise kohta. «Aga siinne piirkond areneks palju kiiremini, kui poleks takistusi – see on kindel,» lausub ta.

Samast veendumusest, et ekstravagantse kreisi moodustamine tõmbaks piiriäärsele alale tähelepanu ning puhuks sinna rohkem elu sisse, lähtus põhiseaduskomisjonis oma poolthäält andes ka komisjoni liige, Keskerakonda kuuluv Peeter Ernits. «Vaata, milline on Valga ja Valka olukord – küllalt nukker,» nendib ta. «Ma ei taha öelda, et seal on pommiauk, aga olukord on võrreldes naabermaakondadega sant.»

Seda, kuidas riigipiir ning eraldi asjaajamine on kaksiklinnas elu keerukamaks teinud, on sealsed inimesed saanud tunda juba pikki aegu. Maavanem Lepik meenutab, kuidas eelmise kümnendi algul, mil ta tegutses Valga linnapeana, tuli kahe linna ühise bussiliini puhul arvestada aasta otsa kaugsõidubussi rangete nõuetega, enne kui selle sai seaduslikult vormistada linnaliiniks. Ja Valgamaa kutseõppekeskus, mis õpetab ka lätlasi, pole Lepiku andmeil saanud selle eest Läti valitsuselt mingit rahalist tuge.

Argielu käib kahe linna vahel aga vilkalt. Umbes pool tuhat lätlast käib iga päev Läti Valkast Eesti Valgasse tööle – paljuski seetõttu, et Eestis on palgad suuremad. Vastupidine liikumine on üle kümne korra väiksem. Tuhatkond lätlast deklareerib oma elukohaks Valga, kuigi elab Valkas, sest sedasi saavad nad parema juurdepääsu Eesti sotsiaalsüsteemile, näiteks arstiabile. Krauklise sõnul on see Valkale kahjulik, sest seetõttu jääb linn aastas Läti eelarvest ilma poolest miljonist eurost. Nõnda ongi ta selle poolt, et luua piiripealses kaksiklinnas sellised tingimused, mille puhul pole vahet, kummal pool piiri keegi elab.

Eestlased eelistavad Riiat

Nii seisabki riigikogu Gräzini eestvõttel silmitsi sellise kreisi ideega. Aga Gräzin ei kirjuta seda algatust enda nimele, vaid annab autorluse au tunamullu surma saanud majandusgeograafile Hardo Aasmäele. Aasmäelt kuulis omal ajal sellest ideest ka Peeter Järvelaid, Tallinna Ülikooli õigusajaloo ja võrdleva õiguse professor, kes suhtub mõttesse pooldavalt. «Minu lapsepõlves oli [Valgas] veel liiklus nii Petseri kui Võru suunal, nüüd ei jaguvat reisijaid,» ütleb ta. «Paneb ju mõtlema, mida siis teha selle piiriäärse alaga, mis selgelt juba aastakümneid mandub.»

Ja mille tulevik muutub kahtlemata veelgi küsitavamaks, kui Rail Baltic hakkab kulgema Tallinnast Riiga läbi Pärnu, Valgast ja Valkast kaugelt mööda.

Tagatipuks pole kellelegi saladus, et Valga ja selle elanikud, kes tunnevad end Tallinnast vaadates unustatud äärealana, vaatavad rohkem pigem Riia poole. Maavanem Lepik tunnistab, et kui peab valima, kust alustada lennureisi, eelistab ta Riiat nagu paljud tema tuttavadki. Tema põhjendus: Riiast toimub lende rohkematesse kohtadesse ja sagedamini kui Tallinnast ning sealsete lendude piletid on odavamad, rääkimata sellest, et Riiga on Valgast 160 km, aga Tallinna 250 km. Lisaks, kinnitab Lepik, on Riia Valga kandi inimestele Tallinnast suurem tõmbekeskus ka kaubanduse ja meelelahutuse vaatevinklist.

Need nüüdsed ja ka paljud ajaloolised tõsiasjad, näiteks Valga kreisi loomine 18. sajandi lõpus ja selle kuulumine Liivimaa koosseisu, osutavad Gräzini sõnul sellele, et pealinnas unustatud Valga piirkond on ka tegelikkuses Tallinna ja Põhja-Eestiga järjest nõrgemalt seotud. «Loosung uuest Põhjamaast ei kõneta seal mitte kedagi!» kuulutab ta.

Innustus ülejäänud Euroopale

Kuigi põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet (Reformierakond) nimetab kreiside loomise ettepanekut intellektuaalselt väga huvitavaks, oma häält ta sellele siiski ei andnud. «Võtaksime sellega liiga suure tüki ette,» põhjendab ta. «Peaksime enne Eestis haldusreformi ära tegema ja alles siis tegelema piiriüleste asjadega.»

Ent õigusteadlane ja -loolane Järvelaid peab riikideüleste kohalike omavalitsuste moodustamist, olgu nende nimeks kreis või mis tahes, nüüdses Euroopas ääretult vajalikuks. «Euroopas on tohutud probleemid, et piirid ei vasta elanikkonna koosseisule ja ei toeta normaalset piirkondade arengut,» seletab ta. Ja lisab: «Brüssel saaks ülihea eeskuju, et niisugusute haldusreformidega saaks ka mujal Euroopas lahendada inimestele elu paremaks tegemise eesmärgil tardunud Euroopa Liitu kuuluvate rahvusriikide piire. Eesti on praegu ainuke riik, millel on poliitilist tahet, et iga hinna eest oma haldusstruktuur lõhkuda ja midagi uut luua. See tähendab, et ta on end n-ö pehmeks teinud, et saada poliitilist konsensust riigisiseselt.»

Kreisi idee taganttõukaja Gräzin väidab, et kui sellest asja ei saa, leiab Eestimaa alumine serv end varsti tumedas kohas. Ta kasutas algselt «tumeda koha» asemel ühte teist, vängemat sõna. Mõelnud hetke, kas tahab seda ikka trükis näha, ütleb: «Jah, ütlengi, et on karuperses.»

Tagasi üles