Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti puugid levitavad mitut uut haigust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Täissöönud puuk. | FOTO: Erik Prozes

Puugihaigustest on Eestis teada-tuntud puukentsefaliit ja borrelioos, kuid mõned üksikud puugiliigid levitavad veel mitut vähem tuntud, kuid rasket haigust.

Julia Geller | FOTO: Erakogu

«Eestis leidub Anaplasma phagocytophilum'i bakterit keskmiselt kuni kahel protsendil puukidest, Saaremaal on seda bakterit kandvaid puuke natuke rohkem, keskmiselt kuus protsenti,» rääkis Tervise Arengu Instituudi viroloogia osakonna juhataja Julia Geller. Uuringud on näidanud, et seda bakterit kannavad ja levitavad ainult võsapuugid.

Kõnealune bakter põhjustab inimestel granulotsütaarset anaplasmoosi. See on keskmise raskusega haigus, mille sümptomiteks on pea- ja lihasevalu ning halb enesetunne. Laboratoorselt tuvastatakse patsientidel valgete vereliblede kahanemist veres, trombotsüütide arvu langust ja maksakahjustuse näitajaid. Selle haiguse korral võivad esineda ka pikem palavik, krambid, kopsupõletik, äge neerupuudulikkus ja verejooksud.

Suremus jääb Gelleri kinnitusel alla ühe protsendi. Vaktsiini anaplasmoosi vastu ei ole ja tavaliselt ravitakse haigust doksütsükliin-antibiootikumidega. Eestis anaplasmoosi juhtumeid registreeritud ei ole.

Gelleri sõnul räägitakse viimastel aastatel üha rohkem aga bakterist Candidatus Neoehrlichia mikurensis, mis levib puukidega ja põhjustab inimestel haigestumist. «Seda leidub ka Eesti puukidel, keskmine esinemissagedus on üks kuni üheksa protsenti,» teatas ta.

Haigestuvad peamiselt immuunpuudulikud – näiteks eemaldatud põrna, lümfoomi ja lümfotsütaarse leukeemiaga – või immuunpärssival teraapial olevad patsiendid. Sellistel patsientidel kulgeb haigus raskelt.

«On teada, et üks juhtum Saksamaal lõppes surmaga ning kahel korral esines palavikuhooge koos tromboembolismiga kolme kuni kaheksa kuu jooksul pärast haigestumist,» ütles viroloog. Selle haigusega kaasnevad liigesevalud ning nahapunetus koos valu ja sügelemisega.

«Inimestel, kellel puudusid teised rasked tervisehäired ning kellel oli diagnoositud Candidatus Neoehrlichia mikurensis, arenesid välja ebaspetsiifilised gripitaolised sümptomid, nagu palavik, halb enesetunne, kaalu langus,» lisas ta.

Gelleri sõnul puudub siiani laboratoorne diagnoosimine tavapäraste seroloogiliste meetoditega. «Bakterit ei ole õnnestunud kultiveerida spetsiifiliste antikehade tootmise jaoks, mida on vaja seroloogiliste testsüsteemide väljatöötamiseks,» selgitas ta.

Ka seda haigust ravitakse doksütsükliin-antibiootikumidega. Erlihhioos on terviseameti nakkushaiguste aruannete nimekirjas alates 1. aprillist 2013, kuid ameti teatel seda seni registreeritud ei ole.

Gelleri sõnul on Eesti puukidel tänavu leitud ka bakterit Ehrlichia muris, mida ei peetud inimesele nakkusohtlikuks kuni selle avastamiseni erlihhioosi põdevatel isikutel Ameerika Ühendriikides. Euroopas on seda bakterit tuvastatud väikenärilistel ja puukidel. Eestis kannab Ehrlichia muris'e bakterit peamiselt laanepuuk, mille leviala on Lõuna- ja Ida-Eestis. Haigusetekitaja esinemissagedus puukides jääb alla kümne protsendi ja seni ei ole Eestis veel haigestumisjuhtumeid registreeritud.

«Kuna nii erlihhioosi kui ka sellesarnaseid haigusi on võimalik ravida antibiootikumidega, julgen ikkagi arvata, et tegemist ei ole nii raske haigusega kui puukentsefaliit, mille vastu puudub spetsiifiline ravi,» kinnitas viroloog.

Gelleri sõnul enamikku mainitud haigustest Eestis praegu veel registreeritud ei ole.

Infokast

Peamised puukidega levivad infektsioonid Eestis

Puukentsefaliit (TBE)

Viiruse looduslikuks peremeheks on nii mets- kui ka koduloomad. Inimene on juhuslik vaheperemees. Viirus levib verd imevate putukate, peamiselt puukide vahendusel. Erinevalt puukborrelioosist võib TBE viirus levida ka pastöriseerimata piimaga.

Sissetungi kohas satub viirus vere või lümfi kaudu regionaalsetesse lümfisõlmedesse, maksa, põrna ja luuüdisse ning sealt pärast viiruse replikatsiooni uuesti verre ja edasi kesknärvisüsteemi. Võimalik on ka viiruse kohene sattumine närvisüsteemi (laborinakkus).

Kolm peamist alltüüpi: Lääne subtüüp, Kaug-Ida subtüüp, Siberi subtüüp

Peiteaeg: 7–14 (2–28) päeva

Ravi: sümptomaatiline

Profülaktika: vaktsineerimine

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi

Tekitajaks on Borrelia burgdorferi, mis avastati 1982. aastal. Tekitaja looduslikuks reservuaariks on pisinärilised, ulukid ja koduloomad. Haiguse ülekanne on puukide vahendusel.

Kolm peamist genotüüpi: 1. Borrelia burgdorferi sensu stricto, 2. Borrelia afzelii, 3. Borrelia garinii

Peiteaeg: 3–30 (90) päeva

Ravi: 1. antibakteriaalne valikravim doxycycline, lastele amoxicillin; 2. sümptomaatiline

Profülaktika: üldised ettevaatusabinõud, spetsiifiline profülaktika

Erlihhioos

1932. aastal kirjeldati haigust esimest korda. Levib puukidega. Looduslikuks reservuaariks on metsloomad, peamiselt pisinärilised ja kitsed. Haigust esineb ka koduloomadel – kassid, koerad, hobused. Viimastel aastatel on diagnoositud ka inimestel. Haiguse sagedus ei ole teada.

Kolm genotüüpi: 1. Ehrlichia canis, Ehrlichia chaffeensis jt; 2. Anaplasma phagocytophila, Ehrlichia equi jt; 3. Ehrlichia sennetsu, Ehrlichia risticii jt

Peiteaeg: 7–11 päeva

Ravi: antibakteriaalne

Profülaktika: puugihammustustest hoidumine

Allikas: Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistus

Tagasi üles