Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ühisraha tulekuks kulus palju töötunde ja miljoneid kroone

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Fotomeenutus eelmise aasta novembrist: eurode toomine Marfin panka Tallinnas Suur-Karja tänaval. | FOTO: Liis Treimann

Euro on Eestis kasutusel olnud vaid mõne nädala, kuid ettevalmistused selleks kestsid ligi aasta ja neelasid hiigelsummasid. Tööd jagub endiselt, sest käibelt kadunud kroonide vedamine panka pole veel lõppenud.



Kõige suuremad summad kulusid erinevate seadmete hankimisele ja ümberhäälestamisele ning rahaveo turvamisele. Näiteks politseis oli rahavahetusega hõivatud üle tuhande inimese ning euroraha turvamiseks sõitsid politseiautod maha üle 160 000 kilomeetri. See teeb ligi neli ringi ümber ekvaatori, kinnitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Harrys Puusepp.

Sularaha vedanud G4Si töötajad tegid tavaliste ülesannete kõrvalt veel 51 725 töötundi või enam kui 6000 täispikka tööpäeva. Ettevõte kulutas umbes 1 278 200 eurot (20 miljonit krooni) nii palkadele kui seadmetele, kinnitas G4Si kommunikatsioonijuht Julia Garanža.

«Loomulikult tähendas turvalisuse tagamiseks tehtava töö planeerimine kõikvõimalike stsenaariumidega arvestamist,» sõnas eurole üleminekuga seotud politseitegevuste juht, politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Tarmo Miilits. «Kõige tõenäolisemad neist hõlmasid kindlasti logistilisi küsimusi seoses ilmastikuga, aga otse loomulikult ka erinevaid kuritegelikke rünnakuid.»

Riigi rahakotist kulus rahavedude turvamiseks esialgu 827 319 eurot (12 944 730 krooni), kuid siseministeeriumi pressinõuniku Kristina Leeri kinnitusel kattis see kulutused vaid osaliselt. Sel aastal esitab siseministeerium valitsusele lisataotluse, et katta ülejäänud väljaminekud.

SEB kommunikatsioonijuhi Silver Vohu sõnul kulus pangal kõikide ettevalmistustega lõpule jõudmiseks 36 inimtööaastat ja umbes 5 110 000 eurot (80 miljonit krooni). Pool summast läks seadmete väljavahetamisele ning pool lisatasude maksmiseks töötajatele.

Swedbanki kulutused olid veel suuremad ning nende hinnangul kulus tehniliste muudatuste tegemiseks ligi kümme miljonit eurot.

Lisaks pankadele tuli tublisti vaeva näha ka kauplustel. Selver alustas eurole ülemineku ettevalmistustega juba tunamullu detsembris ning kulutas turvatehnikale, tarkvarauuendustele ja koolitustele umbes 127 800 eurot (2 miljonit krooni).

Selveri keti juhi Andres Hein­veri sõnul polnud nende suurimaks mureks hirm varaste, vaid tõrkuva tehnika ees. «Kuigi ettevalmistus oli tõhus ja kõiki süsteeme eelnevalt katsetatud, oli kõige suurem hirm selle ees, et 1. jaanuaril ei hakka tark- ja riistvara «euro-keeles» suhtlema. Tänu tublile meeskonnale toimis siiski kõik viperusteta,» täheldas ta.

Umbes sama suur summa kulus ettevalmistusteks ka Rimil. «Olime kõigeks ette valmistunud, alustades võimalusest, et vahetusraha ei jagu, kuni sularaha röövini,» sõnas Rimi Eesti kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats. «Mõistagi pidime arvestama võimalusega, et arvutisüsteemid veavad alt või pangamaksed ei toimi.»

Kuigi euro on kasutusele võetud, jätkub nii politseil kui G4Sil endiselt lisatööd, kuna nüüd tuleb kroonid erinevatest paikadest Eesti Panka kokku tuua.

Ehkki kroonid enam ametliku maksevahendina ei kehti, turvatakse ka Eesti raha samamoodi nagu eurosid. Sularahavedajatel on transportimisel raha «pommikohvris». Kui rahavedaja kohvrist enne määratud aega lahti laseb, määrib selles olev tindipomm kupüürid värviga kokku ja kasutada neid enam ei saa.

Tarmo Miilits sõnas, et kokkuvõttes täideti püstitatud eesmärgid. «Koostöös oma partneritega hoidsime ära ründed eurorahale. Vähem tähtis ei ole aga Eesti kroonide tagasivedude kaitse, mida tehakse tänaseni,» nentis ta.

Tagasi üles